Huldrych Zwingli i Traehad Blong Lukaotem Trutok Blong Baebol
Tede, ol man we oli wantem save trutok oli save yusum Baebol blong jekem sipos bilif blong olgeta i tru o nogat. Be ol man we oli laef samwe long yia 1500 oli no save mekem olsem. ?From wanem? Hemia from we plante man long taem ya oli no gat wan Baebol long prapa lanwis blong olgeta. From samting ya, i had blong ol memba blong jos oli komperem ol samting we jos i talem wetem samting we Baebol i rili tijim. Mo ol lida blong jos tu oli no givhan nating. Buk ya History of the Christian Church i talem se: “Jos blong Swiselan i kam nogud olgeta. Ol lida blong jos oli no gat stret save long trutok, oli wok wetem ol rabis spirit, mo oli mekem ol doti fasin long saed blong seks.”
Long taem ya, Huldrych Zwingli i stat blong lukaotem trutok blong Baebol. ?Hem i faenemaot wanem? ?Olsem wanem hem i serem ol save we hem i faenem wetem ol narafala? ?Yumi save lanem wanem long laef blong hem mo ol bilif we hem i gat?
Zwingli i Stat Blong Lukaotem Trutok
Taem Zwingli i gat 20 yia olsem, hem i wantem kam wan pris blong Katolik. Olsem ol narafala we oli wantem kam pris long taem ya, Zwingli tu i mas stadi long waes blong wol, ol kastom blong jos, mo ol buk we ol “Bigman Blong Jos” oli raetem, be oli no stadi long Baebol.
?Olsem wanem Zwingli i stat blong lanem ol trutok blong Baebol? Taem hem i stap long yunivesiti long Basel, long Swiselan, hem i joen long sam miting blong Thomas Wyttenbach, we i tokbaot tijing blong indulgences. a Wan man we i raetem stori blong Zwingli i talem se: “Taem Zwingli i go long ol miting blong [Wyttenbach], hem i lanem se Kraes i ded wan taem nomo from ol sin blong yumi.” (1 Pita 3:18) Taem hem i kasem save se ransom sakrefaes blong Jisas nomo i rod ya we God i yusum blong fogivim ol sin blong yumi, Zwingli i no moa akseptem tijing ya se man i save pem ol lida blong jos blong oli fogivim ol sin blong olgeta. (Ol Wok 8:20) Zwingli i gohed wetem stadi blong hem, mo taem hem i gat 22 yia, hem i kam wan pasta blong Katolik.
Long taem ya, Zwingli i stadi long lanwis Grik blong givhan long hem blong kasem save long ol olfala hanraet blong Niu Testeman. Mo tu, hem i stadi long ol buk we Erasmus i raetem, mo i lanem se Jisas nomo i Man ya we yumi mas pastru long hem blong kam klosap long God, olsem we Baebol i talem. (1 Timoti 2:5) From samting ya, Zwingli i stat blong gat tu tingting long tijing ya se man i save prea long ol tabu man blong i kam klosap long God.
Taem Zwingli i gat 30 yia, hem i mekem tingting blong hem i kam strong moa blong lukaotem trutok. Be long semtaem, hem i wok tu olsem wan pasta long ami, we i faet long ol defdefren ples long Yurop blong traem kontrolem Itali. Long taem blong faet blong Marignano long 1515, hem i luk we plante soldia blong Katolik oli kilim i ded plante taosen narafala soldia blong Katolik. Sam yia biaen, Zwingli i raetem mo i lanem baehat bighaf blong ol Grik haf blong Baebol. Long yia 1519, hem i laef long Zurich, wan ples long Swiselan we politik i strong. Long ples ya, hem i bilif se ol jos oli no sud tijim ol samting we oli no save pruvum long Baebol. ?Be olsem wanem hem i save halpem ol narafala blong oli gat sem tingting?
“Mifala i Neva Harem Wan Man i Prij Olsem Bifo”
Zwingli i bilif se ol man bambae oli sakemaot ol giaman tijing blong jos sipos oli harem ol trutok blong Baebol. Taswe, taem oli putumap hem i kam wan pris blong Grossmünster jos we i wan impoten jos long Zurich, hem i mekem wan samting we ol man oli sapraes long hem. Hem i no moa ridim Latin lectionary b we ol lida blong skul oli stap yusum blong plante handred yia finis. Be hem i yusum ol tok we oli kamaot stret long Baebol, mo hem i tokbaot wanwan japta, stat long stat kasem en. Hem i no yusum save blong ol Bigman Blong Jos blong eksplenem Baebol, be hem i yusum ol defdefren vas blong Baebol blong eksplenem wan samting. Hem i mekem olsem taem hem i yusum sam haf blong Baebol we i isi blong kasem save, blong eksplenem ol haf we i no isi blong kasem save.—2 Timoti 3:16.
Mo tu, Zwingli i tokbaot olsem wanem ol advaes blong Baebol oli save givhan long ol man. Hem i tijim ol man long ol gudfala fasin we Baebol i tokbaot, mo hem i talemaot se i rong blong wosipim Meri we i mama blong Jisas, prea long ol tabu man, mo salem ol setifiket blong indulgences, mo i talemaot tu ol doti fasin blong seks we oli lida blong jos oli stap mekem. ?Ol man oli gat wanem tingting long ol tijing blong hem? Afta long faswan taem we hem i prij long jos, sam man oli se: “Mifala i neva harem wan man i prij olsem bifo.” Wan man blong stadi long histri i tokbaot ol memba blong Katolik we oli lesin long ol tijing blong Zwingli, i se: “Olgeta we bifo oli no moa go long jos from we oli no glad long ol krangke fasin mo ol doti fasin we ol pris oli stap mekem, naoia oli gobak long jos.”
Long 1522, ol lida blong jos oli pulum ol man blong politik long Zurich blong stopem ol man we oli agensem doktrin blong jos. From samting, oli jajem Zwingli se hem i stap agensem jos. Be Zwingli i no wantem lego bilif we hem i gat, taswe hem i lego wok blong hem olsem wan pris blong Katolik.
?Zwingli i Mekem Wanem?
Nating se Zwingli i no moa wan pris, be hem i gohed yet blong traem pulum ol narafala blong oli gat sem bilif olsem hem. From samting ya, plante man oli save hem, mo tijing blong hem i gat paoa long ol man blong politik long Zurich. Ale hem i traem blong jenisim sam samting long jos long Zurich. Eksampol, long yia 1523, hem i pulum ol jaj long Zurich blong blokem ol lida blong jos blong oli no tijim ol samting we oli no save pruvum long Baebol. Long 1524, hem i pulum olgeta blong putum wan loa agensem fasin ya blong wosipim aedol. Ol lida blong jos mo ol man oli sapotem ol jaj we oli oganaesem wok ya blong spolem ol olta, ol aedol, mo ol pija long evri ples. Buk ya Zwingli—God’s Armed Prophet i talem se: “I gat wan taem nomo we ol Jos long Wes oli kasem trabol olsem, hemia taem ol Viking oli bin kam stilim ol samting long ol jos haos.” Mo tu, long 1525 hem i pulum ol lida blong politik blong oli mekem ol bilding we oli blong jos i kam ol hospital, mo blong oli letem ol man we oli tren blong kam pris mo ol sista blong Katolik blong oli mared. Mo hem i wantem se oli jenisim Lames i kam wan simpol selebresen we i stanap long Baebol. (1 Korin 11:23-25) Ol man blong stadi long histri oli talem se ol wok blong Zwingli i mekem se ol lida blong jos mo politik oli wok tugeta, mo i openem rod blong samfala oli aot long Katolik jos mo oli stanemap niufala jos ya Protestan.
Impoten wok we Zwingli i mekem, hemia blong transletem Baebol. Long ol yia 1520, hem i wok wetem wan grup blong ol skola blong oli transletem Baebol, folem ol olfala hanraet long Hibru mo Grik wetem Grik Septuagint mo Latin Vulgate. Rod we oli folem i isi nomo. Fastaem oli ridim wanwan vas long ol olfala hanraet, wetem ol narafala translesen we ol man oli respektem. Biaen, oli tokbaot mining blong ol vas ya mo oli raetemdaon samting we oli faenemaot. Wok ya blong eksplenem mo transletem Tok blong God, i mekem se long 1531, oli finisim wan ful Baebol we ol man oli kolem se Zurich Baebol.
Nating se Zwingli i traehad blong mekem samting we i stret, be hem i no respektem bilif blong ol narafala mo hem i raf tumas. Eksampol, long 1525, hem i putum ol Anabaptist long kot from we oli no agri long bilif blong hem se ol bebi oli mas baptaes. Taem kot i talem se ol man we oli no wantem baptaesem ol bebi oli mas ded, hem i no agensem desisen ya. Mo tu, hem i pulum ol lida blong politik blong yusum ol ami blong fosem ol man blong folem ol tijing blong hem. Be long sam eria blong Swiselan, ol man we oli strong long Katolik jos oli no wantem folem ol tijing ya. Hemia i mekem se ol man long kantri ya oli faet. Zwingli i folem ol soldia blong Zurich i go long faet, mo long taem ya hem i ded we i gat 47 yia.
Ol Wok We Zwingli i Bin Mekem
Ol wok blong Huldrych Zwingli i gat paoa long laef blong plante man, nating se ol man oli no save hem olsem we oli save Martin Luther mo John Calvin, we tufala tu i stanemap Protestan jos. Zwingli i agensem strong ol tijing blong Katolik jos i bitim Martin Luther, mo ol wok blong Zwingli i mekem i isi blong ol man oli akseptem ol tijing blong John Calvin. From samting ya, ol man oli save hem olsem Namba Tri Man we i agensem ol tijing blong Katolik jos.
Nating se Zwingli i mekem sam gudfala samting, be hem i mekem sam nogud samting tu. Hem i joen plante long politik mo faet, blong pulum ol man blong folem tingting blong hem. Taem hem i mekem olsem, hem i no stap folem eksampol blong Jisas Kraes. Jisas i no joen long politik mo i tijim ol disaepol blong hem blong oli lavem ol enemi blong olgeta, be i no blong kilim olgeta i ded.—Matiu 5:43, 44; Jon 6:14, 15.
Nating se i olsem, ol man oli tingbaot Zwingli olsem wan man we i traehad blong stadi long Baebol, mo i gat strong tingting blong serem ol samting we hem i lanem wetem ol narafala. Hem i faenemaot plante trutok blong Baebol mo i halpem ol narafala blong mekem sem mak.