LONG is saed blong Motoyasu Reva, long taon ya Hiroshima long Japan, i gat wan olfala haos we i brokbrok long yia 1945 mo i stap sem mak yet. ?From wanem oli lego haos ya i stap 70 yia, we oli no wokem gud bakegen?

Haos brikis mo simen ya we i gat tri stori blong hem, oli wokem long yia 1915. Oli yusum blong soemaot ol samting we ol man Japan oli stap wokem. Be samting ya i jenis long namba 6 Ogis 1945, long kwota pas 8 long moning. Stret long taem ya, fas atomik bom we man i sakem, i bosta 550 meta antap long taon ya. Evri man insaed long haos ya oli ded wantaem. Be haos ya i no brobrok evriwan, sam haf oli stanap yet.

Wan ripot blong UNESCO * i talem se, olfala haos ya i olsem “wan memori blong makem samting we i moa nogud i bitim ol narafala samting we man i wokem blong spolem laef.” Long yia 1996, UNESCO i ademap haos ya long lis blong Ol Olfala Samting Long Wol We Man i No Mas Spolem. Oli putum nem blong hem se Memori Blong Pis Long Hiroshima.

Sore tumas, ol memori olsem oli no naf blong stopem ol faet. Stamba blong ol faet ya se ol neson oli wantem plante tumas samting, oli leftemap kantri blong olgeta antap long ol narawan, oli no laekem man blong narafala kala, skul, mo laen. ?Olsem wanem? ?Bambae ol faet oli gohed nomo? !Nogat!

Long Ol Sam 46:9, Baebol i talem se: ‘God i mekem ol faet i finis long olgeta ples long wol. Hem i brekem ol bonara, i spolem ol spia, mo i bonem ol sil long faea.’ Biaen, Kingdom blong God no gavman blong God, bambae i tekem ples blong rul blong man. King blong Kingdom ya, hemia Jisas Kraes we i “King blong olgeta king, mo Masta blong olgeta masta.”—Revelesen 11:15; 19:16.

Long taem ya, bambae i no moa gat ol memori blong ol faet. Aesea 65:17 i talem se: “Ol samting ya we i hapen bifo, bambae ol man oli no moa save tingbaot stori blong olgeta, bambae i lus olgeta.” Hemia ol trabol we oli stap mekem yumi harem nogud naoia.—Aesea 65:17.