Sam Nius Blong Wol
Ekwado
Long yia 2007, gavman blong Ekwado i blokem ol kampani, blong oli no drilim graon blong faenem oel long dakbus blong Amason. Mo oli talemaot plan blong kasem mane blong lukaot gud long 10,000 skwea kilometa blong dakbus ya. Be ol narafala kantri oli no givim mane, ale plan ya i foldaon. I no gat plante dakbus long wol, olsem Amason, we i gat plante laef samting long hem.
Japan
Niuspepa (The Japan News) i talem se, taem oli jekem blad we ol man oli givim, i had blong faenem sik ya HIV long hem. Nius ya i kamaot long yia 2013, taem wan man we i gat 60 yia i kasem HIV from blad we dokta i putum long hem. Taem sik ya i jes stat, oli no save faenem long blad. Sam manis biaen nomo, oli save faenem.
Simbabwe
Toti yia bifo, ol rebel oli faet long boda blong tufala kantri ya Simbabwe mo Mosambik. Ol bom we oli berem long graon long faet ya oli stap kilim man i ded yet, mo oli stap givim kil long plante man tu. Intenasnal Komiti Blong Red Kros i talem se: “Stat long yia 1980, bitim 1,500 man mo 120,000 buluk oli ded, mo 2,000 man oli kasem kil, from ol bom we oli haed long graon long Simbabwe.”
Ostrelia
Wan stadi i soemaot se plante moa man mo woman we oli divos, oli stap raorao se weswan long tufala bambae i karem dog mo puskat. Long olgeta samting we ol man mo woman ya oli rao from, ol dog mo puskat oli namba fo, afta long haos, mane, mo olting.