Josua 6:10-15, 20 i talem se ol soldia blong Isrel oli maj raon long Jeriko wan taem evri dei blong sikis dei. Long namba seven dei, oli maj raon long taon ya seven taem. Nao God i mekem bigfala stonwol blong Jeriko i foldaon, ale ol man Isrel oli winim taon ya. ?Olsem wanem? ?Ol man blong digim graon oli faenem sam samting we oli soemaot se ol soldia oli raonem taon ya blong sot taem nomo, olsem Baebol i talem?

Long taem bifo, taem ol soldia oli raonem stonwol blong wan taon, i min se oli rere blong faet agensem taon ya. Sipos oli raonem taon ya longtaem, ol man long taon ya bambae oli kakae bighaf blong kakae we oli hivimap i stap. Taem oli winim taon ya, oli tekem evri samting we oli wantem, mo oli tekem ol haf kakae we i stap tu. Taswe, taem ol man oli digim graon long sam ples long Palestaen we taon i stap bifo, oli no faenem kakae nating, no maet oli faenem smol nomo. Be Jeriko i defren. Buk ya (Biblical Archaeology Review) i talem se: “Samting we oli faenem moa [long Jeriko], hemia ol graon pot, mo oli faenem fulap sid blong kakae tu.” Buk ya i gohed, i se: “I narakaen blong faenem fulap sid olsem.”

Baebol i talem se ol soldia blong Isrel oli no tekem kakae nating long Jeriko, from we Jehova i talem long olgeta se oli no mas tekem. (Josua 6:17, 18) Baebol i talem tu se oli spolem Jeriko long taem ya we ol tri oli karem flaoa, hemia taem ol man oli jes finisim wok blong pikimap kakae long garen. Taswe, oli hivimap plante sid i stap long taon ya. (Josua 3:15-17; 5:10) From we i gat plante sid i stap, samting ya i soemaot se ol soldia oli raonem Jeriko blong sot taem nomo, olsem Baebol i talem.