I NO plante fis we oli pulum ae blong yumi olsem smol fis ya we long Inglis oli kolem se, clown fish. Maet yumi laekem hem from ol kala blong hem. Mo maet yumi sapraes tu blong luk haos we hem i jusum blong stap long hem, hemia wan kaen anamol blong solwota we nem blong hem anemoni. Hem i laef long ol rif mo ol han blong hem oli posen. Taswe yumi no sapraes se wan narafala nem blong smol fis ya se anemonifis.

Ol fis ya olsem ol man we oli stap plei long ol muvi from we oli laekem we ol man oli kam klosap long olgeta mo oli tekem foto blong olgeta. Plante taem ol man blong daeva oli stap tekem smol taem blong tekem foto blong ol fis ya, from we i no oltaem we ol fis ya oli kamaot long haos blong olgeta, mo oli no fraet.

Be fis ya i mekem samting we i denja tumas, mo yumi sapraes long hem. Taem hem i laef insaed long medel blong ol han blong anemoni ya we i posen, hemia i olsem se hem i laef stret long medel blong ol snek. Be smol fis ya mo anemoni ya, tufala i joen gud oltaem. ?From wanem i olsem?

Smol fis ya wetem anemoni ya, tufala i wok gud tugeta, tufala i givim samting mo tufala i kasem samting long tufala. Laef  blong smol fis ya i dipen long fasin ya. Ol man blong stadi long ol samting long solwota, oli talem se smol fis ya i no save laef sipos i no gat anemoni. Olgeta oli no save swim gud, mo sipos oli no stap insaed long wan anemoni, i isi nomo blong ol narafala fis oli kakae olgeta. Be from we ol fis ya oli yusum anemoni ya olsem haos blong olgeta, oli save spid i go insaed kwiktaem taem i gat denja, mo hemia i mekem se oli save laef kasem ten yia.

Anemoni i olsem wan gudfala sefples tu we ol smol fis ya oli save putum eg blong olgeta long hem. Ol fis ya oli putum eg blong olgeta long stamba blong ol han blong anemoni ya, mo oli lukaot gud long hem. Biaen, yumi save luk ol fis ya wetem ol pikinini blong olgeta oli swim raon long anemoni ya.

?Anemoni ya i kasem wanem long ol smol fis ya? Ol smol fis ya oli wok olsem bodigad blong hem, oli ronemaot ol bataflae fis we oli laekem blong kakae ol han blong anemoni ya. Anemoni ya i no save laef sipos smol fis ya i no stap insaed long hem. Taem ol man blong stadi oli karemaot smol fis ya, blong 24 aoa nomo, anemoni ya i lus wantaem. I luk olsem se ol bataflae fis ya oli kakae hem.

I luk olsem se ol smol fis ya oli mekem se anemoni i kasem paoa. Taem smol fis ya i sitsit, amoniam we i stap insaed long sitsit blong olgeta i mekem se anemoni ya i kam bigwan moa. Mo taem ol smol fis ya oli swimswim insaed long ol han blong anemoni ya, oli mekem se hem i kasem wota we i gat oksijen long hem.

Samting we i protektem ol smol fis ya, hemia skin blong olgeta. Wan samting we i olsem spet i kavremap skin blong olgeta, nao posen blong anemoni i no kasem olgeta. Samting ya i mekem se anemoni ya i ting se ol smol fis ya oli haf blong bodi blong hem. Wan man blong stadi long ol samting blong solwota i talem se, i luk olsem se ol smol fis ya oli werem klos blong anemoni.

Sam stadi oli soemaot se taem ol smol fis ya oli jenisim haos blong olgeta nao oli go laef long wan niufala anemoni, oli nidim taem blong lan long jenis ya. Oli talem se taem wan smol fis i kam klosap long anemoni ya blong faswan taem, smol fis ya i tajem han blong anemoni kwiktaem mo i gowe, mo hem i gohed olsem blong plante aoa. Taem smol fis ya i gokam olsem, hemia i givhan long hem blong i jenisim spet ya we i kavremap skin blong hem, blong i naf blong protektem hem long posen blong niufala anemoni ya. I sua se posen blong anemoni ya i kasem hem smol, taem hem i stap mekem samting ya. Be biaen, tufala i fren gud.

Yumi save lanem plante lesen long ol anamol olsem we oli wok gud tugeta. Ol man we oli kamaot long ol defdefren kantri mo laef blong olgeta i defdefren, oli kasem gudfala frut long wok blong olgeta taem oli wok gud wanples. Olsem ol smol fis ya, i nidim smol taem blong yumi lan blong wok wetem ol narafala, be taem yumi luk gudfala frut we i kamaot biaen, yumi glad nomo blong mekem olsem.