Ilmutusraamat kirjeldab üht naist, kes on „suur prostituut” ja kellel on saladuslik nimi „Suur Babülon”. (Ilmutus 17:1, 3, 5.) See naine sümboliseerib kõiki vääruske, kes „on vahetanud Jumala tõe vale vastu”. a (Roomlastele 1:25.) Kuigi need väärusud erinevad üksteisest üsna paljuski, juhivad nad ühel või teisel moel inimesi eemale tõelisest Jumalast Jehoovast. (5. Moosese 4:35.)

Kuidas Suurt Babüloni ära tunda?

1.   Nimetus „Suur Babülon” on sümboolne. Kuna Ilmutusraamat on kirja pandud sümboolses keeles, on mõistlik järeldada, et ka Suur Babülon sümboliseerib midagi, mitte pole sõna otseses mõttes naine. (Ilmutus 1:1.) Lisaks on selle naise kohta kirjas, et ta „istub paljude vete peal”, mis „sümboliseerivad hõime, rahvahulki, rahvaid ja keeli”. (Ilmutus 17:1, 15.) Luust ja lihast naine ei saa seda teha.

2.   Suur Babülon on rahvusvaheline institutsioon. Seda kutsutakse suureks linnaks, „millel on võim maa kuningate üle”. (Ilmutus 17:18.) Seega on selle tegevusulatus ja mõju ülemaailmne.

3.   Suur Babülon on religioosne, mitte poliitiline või kaubanduslik institutsioon. Muistne Babülon oli sügavalt religioosne linn, mis oli tuntud oma spiritistlike loitsude ja nõidumise poolest. (Jesaja 47:1, 12, 13; Jeremija 50:1, 2, 38.) Sealsed uskumused olid täielikus vastuolus tõelise Jumala Jehoova teenimisega. (1. Moosese 10:8, 9; 11:2–4, 8.) Babüloni valitsejad tõstsid end ülbelt kõrgemale Jehoovast ja põlgasid tema teenimist. (Jesaja 14:4, 13, 14; Taaniel 5:2–4, 23.) Samamoodi on ka Suur Babülon tuntud oma spiritistlike tegude poolest, mis näitab, et tegemist on tõesti religioosse institutsiooniga. (Ilmutus 18:23.)

    Suur Babülon ei saa olla poliitiline üksus, sest „maa kuningad” leinavad teda ta hävingu pärast. (Ilmutus 17:1, 2; 18:9.) Tegemist pole ka kaubandusliku organisatsiooniga, sest piibel eristab teda „maa kaupmeestest”. (Ilmutus 18:11, 15.)

4. Photograph taken by courtesy of the British Museum

     Suur Babülon sümboliseerib hästi vääruske. Selle asemel, et õpetada inimestele, kuidas saada lähedaseks tõelise Jumala Jehoovaga, juhatavad väärusud inimesi hoopis teisi jumalaid kummardama. Piibel nimetab seda tegevust hoora kombel teiste jumalate järel käimiseks. (2. Moosese 34:15, 16; 3. Moosese 20:6.) Paljud väärusud levitavad jätkuvalt muistsest Babülonist alguse saanud valeõpetusi ja -kombeid nagu kolmainsus ja hinge surematus ning ikoonide ja jumalakujude kasutamine jumalakummardamisel. Lisaks peegeldab nende religioonide jumalakummardamine armastust selle maailma vastu. Piibel peab sellist ustavusetust otsekui abielurikkumiseks. (Jaakobuse 4:4.)

    Kirikute rikkused ja nendega uhkeldamine sobivad hästi kokku pildiga, mille piibel maalib Suurest Babülonist, kes on „riietatud purpurisse ja erepunasesse ning ehitud kulla, kalliskivide ja pärlitega”. (Ilmutus 17:4.) Suur Babülon on „maa jälkuste” ehk Jumalat teotavate õpetuste ja tegude allikas. (Ilmutus 17:5.) Vääruskude liikmeskonna moodustavad „hõimud, rahvahulgad, rahvad ja keeled”, kes toetavad Suurt Babüloni. (Ilmutus 17:15.)

 Suur Babülon on vastutav „kõigi maa peal tapetute” surma eest. (Ilmutus 18:24.) Läbi ajaloo on väärusud ässitanud sõjategevust ja õhutanud terrorismi. Samuti pole nad aidanud inimestel tundma õppida Jehoovat, kes on armastuse Jumal. (1. Johannese 4:8.) See kõik on aga kaasa aidanud rohkele verevalamisele.

 Jumala silmis on Suure Babüloni patud „kuhjunud taevani”. (Ilmutus 18:4, 5) Jumal mõistab väärusud hukka, kuna nad on temast vale mulje loonud ja koguduseliikmeid väärkohelnud.

 Piibel ütleb, et „Jumal on andnud teada oma kohtuotsuse” Suure Babüloni kohta. (Ilmutus 18:20.) Samuti ennustab piibel sümboolset keelt kasutades, et vääruskudest ei jää jälgegi järele. (Ilmutus 18:8.) Jumal ajendab erepunast metsalist, kes kujutab vägevat poliitilist institutsiooni, vääruskudele vastu astuma ja need täielikult hävitama. (Ilmutus 17:16, 17.) „Sellise hooga heidetakse ära suur linn Babülon ja teda ei leita enam kunagi.” (Ilmutus 18:21.) Need, kes soovivad olla Jumalale meelepärased, peavad seega end vääruskude köidikutest otsustavalt vabastama. (2. Korintlastele 6:14–17.)