„Jumal, kes annab lootuse, täitku teid suure rõõmu ja rahuga – teid, kes te usaldate teda –, et te võiksite olla tulvil lootust tänu püha vaimu väele.” (Roomlastele 15:13, „Piibel. Uue maailma tõlge”, 2014.)

 „Aga lootuse Jumal täitku teid kõige rõõmu ja rahuga usus, et teil oleks küllaga lootust Püha Vaimu väes!” (Roomlastele 15:13, 1997. a tõlge.)

 Nende sõnadega soovis Paulus, et Jumal annaks oma teenijatele rõõmu ja rahu. Rõõmu ja rahu võib tunda tänu pühale vaimule ja Jumala antud lootusele.

 Jumala antud lootusest saame lugeda piiblist. Roomlastele 15:4 ütleb: „Kõik, mis on varem kirjutatud, on kirjutatud meile õpetuseks; niisiis aitab pühakiri meil vastu pidada ja julgustab meid, et meil oleks lootust.” Piiblis on kirjas Jumala lubadus, et ta kõrvaldab kõik selle, mis praegu inimestele lootusetust sisendab, näiteks vaesuse, ebaõigluse, haigused ja surma. (Ilmutus 21:4.) Jeesus viib täide Jumala tõotused ja tänu sellele on meil lootus paremale tulevikule. (Roomlastele 15:12.)

 Me võime olla „tulvil lootust” või meil võib olla „küllaga lootust”, kui usaldame Jumala antud lubadusi. Mida paremini me Jumalat tunneme, seda rohkem me teda usaldame. (Jesaja 46:10; Tiitusele 1:2.) Kui me oleme kindlad, et Jumal täidab oma lubadused, suudame säilitada rahu ja rõõmu ka rasketes oludes. (Roomlastele 12:12.)

 Jumal kasutab oma jõudu, püha vaimu a, et täita oma lubadused. See teadmine sisendab meile lootust. Samuti aitab püha vaim olla meil juba praegu rahulikumad ja rõõmsamad. (Galaatlastele 5:22.)

 Paulus kirjutas selle kirja Roomas elavatele kristlastele. Mõned neist olid juudi päritolu, teised aga mitte. Kuigi neil oli erinev taust ja kultuur, innustas Paulus neid olema ühtsed nii mõtetes kui ka tegudes. (Roomlastele 15:6.)

 Paulus tuletas Roomas elavatele kristlastele meelde, et Jumal oli juba ammu öelnud, et eri rahvused teenivad teda ühtselt. Selle kinnituseks tsiteeris Paulus neli korda piibli heebreakeelset osa b. (Roomlastele 15:9–12.) Ta andis teada, et nii juutidele kui ka teistele rahvastele tuleb kasuks see, mida Jeesus tegi. Neil mõlemal grupil oli sama lootus. Sellepärast oli kõigil Roomas elavatel kristlastel vaja võtta üksteist vastu ehk olla sõbralik ja külalislahke. (Roomlastele 15:7.)