Kuidas aidata õpiraskustega lapsi?
Kuidas aidata õpiraskustega lapsi?
„ÄRGAKE!” MEHHIKO-KORRESPONDENDILT
Stevenil on lugemisega tükk tegu. Iga kord, kui ta teab, et tal tuleb klassi ees kõva häälega lugeda, hakkab tal kõht valutama.
Hoolimata õpetaja ergutustest, on Marial väga raske loetavalt kirjutada. Koduste ülesannete tegemiseks kulub tal pikki tunde.
Noah võib ühte ja sama õppetükki korduvalt lugeda, aga see ei jää talle ikka meelde ja tema hinded on kehvapoolsed.
STEVEN, Maria ja Noah on õpiraskustega lapsed. Kõige sagedamini põhjustab õpiraskusi düsleksia ehk vaeglugemine. Tihtipeale ei tee düslektikud vahet sarnastel tähtedel. Õpiraskusi põhjustavad ka düsgraafia ehk vaegkirjutamine ja düskalkuulia ehk arvutamispuue. Samas on enamikul õpiraskustega lastest keskmine või keskmisest kõrgem intellekt.
Sellele, et tegu on õpiraskustega lapsega, viitavad muu hulgas niisugused sümptomid nagu hiline rääkima õppimine, probleemid riimimisel, püsivad hääldusvead, suulise kõne alaareng, raskused tähtede ja numbrite tundmaõppimisel, suutmatus isegi lihtsaid sõnu kokku lugeda, sarnase kõlaga sõnade segiajamine ja raskused juhistest arusaamisel. *
Kuidas aidata lapsel hakkama saada?
Mida sa võiksid teha, kui sinu lapsel paistab olevat õpiraskusi? Kõigepealt tasuks lasta kontrollida tema kuulmist ja nägemist, et välistada need põhjused. * Seejärel oleks vaja meditsiinilist hinnangut selle kohta, kas laps on õpiraskustega või mitte. Kui on, vajab ta sinult emotsionaalset tuge. Pea meeles, et õpiraskused ei ole seotud intellektiga.
Kasuta ära abivõimalusi, mida sinu lapse kool pakub, näiteks individuaalõppe võimalus.
Palu ka õpetajalt koostööd. Näiteks võiks su laps istuda klassis esimeses reas ja saada ülesannete tegemiseks lisaaega. Õpetaja võiks anda talle juhiseid nii suuliselt kui ka kirjalikult ning lasta tal eksameid suuliselt teha. Õpiraskustega lapsed kipuvad asju unustama ega suuda end organiseerida, seepärast võiks neil olla kaks komplekti õpikuid, üks kodus, teine koolis kasutamiseks. Ehk oleks neil võimalik tunnis või koduste ülesannete tegemisel kasutada arvutit, millele on seadistatud õigekirja kontrollimise programm.Loe koos lapsega iga päev natuke. Kui lapsel on düsleksia, on kõige parem, kui ta loeb valjusti, et sa saaksid anda tagasisidet ja teda parandada. Kõigepealt loe lugemispala ise valjult ette, samal ajal kui laps jälgib loetavat teksti. Järgmiseks lugege sama teksti valjusti üheskoos. Seejärel lase lapsel tekst üksinda ette lugeda. Laps võiks kasutada lugemise ajal reahoidjana joonlauda ja märkida raskemad sõnad markeriga ära. Sellisest harjutamisest võib olla abi, isegi kui teha seda ainult 15 minutit päevas.
Matemaatikat saab õpetada mitmel praktilisel viisil, näiteks mõõtes toiduainete koguseid retsepti jaoks, puutöökojas joonlauda kasutades või poes oste tehes. Matemaatikaülesannete lahendamisel võib abi olla millimeetripaberist ja diagrammidest. Kui su lapsel on raskusi kirjutamisega, proovige kasutada laia joonevahega paberit ja jämeda süsiga pliiatsit. Sõnade õigekirja õppimisel võib abiks olla ladumisaabits.
Mida kasulikku sa võid ette võtta, kui su lapsel on aktiivsus- ja tähelepanuhäire? Enne tähelepanuhäirega lapse kõnetamist loo temaga silmside. Loo lapsele kooliülesannete tegemiseks rahulikud tingimused ja luba tal õppimises sageli pause teha. Suuna tema hüperaktiivsus tegevustesse, mis nõuavad liikumist, näiteks koeraga jalutamine.
Häid tulemusi on võimalik saavutada
Pane tähele, mille peale su lapsel annet on, ning võimalda tal siis oma tugevaid külgi arendada. Kiida ja tasusta teda iga saavutuse eest, kui tahes väike see ka poleks. Jaota suuremad ülesanded väiksemateks ja jõukohasemateks, et laps võiks oma kordaminekute üle uhkust tunda. Selgita piltide või jooniste abil, milliste sammude kaupa ta saab mingi töö lõpule viia.
On tõesti tähtis, et noor inimene omandaks elementaarse lugemis-, kirjutamis- ja arvutusoskuse. Sa võid kindel olla, et õige toetuse ja julgustuse korral su laps suudab seda. Ehk teeb ta seda lihtsalt teistmoodi ja pisut kauem kui teised.
[Allmärkused]
^ lõik 7 Õpiraskustega lastel esineb sageli ka aktiivsus- ja tähelepanuhäire, mida iseloomustab hüperaktiivsus, impulsiivne käitumine ja nõrk keskendumisvõime. Vaata „Ärgake!”, 22. veebruar 1997, lk 5–10 (inglise keeles).
^ lõik 9 Poiste hulgas esineb düsleksiat ja hüperaktiivsust kolm korda rohkem kui tüdrukute hulgas.
[Kast lk 11]
ÕPIRASKUSEST VÕIB SAADA VÄÄRTUS OMAETTE
„Kui ma vaatasin leheküljel olevaid sõnu, nägin vaid hulka arusaamatut kribu-krabu. Minu poolest oleks need sama hästi võinud olla võõrkeeles. Sõnad ei tähendanud mulle mitte kui midagi, kuni need mulle ette loeti. Õpetajad pidasid mind laisaks ja kasvatamatuks või siis arvasid, et ma ei pinguta piisavalt ega kuula tundi. Miski poleks saanud tõest kaugemal olla. Ma kuulasin ja nägin kõvasti vaeva, aga ma lihtsalt ei saanud lugemise ja kirjutamise olemusest aru. Teised ained ei olnud mulle rasked, näiteks matemaatika. Ja juba väiksena meeldis mulle tegelda spordi, meisterdamise, kunsti või millegi muuga, mis nõudis käelist tegevust ega olnud seotud lugemise ja kirjutamisega.
Suuremaks saades otsustasin ameti kasuks, mis võimaldaks mul töötada oma kätega, ja minust sai oskustööline. Tänu sellele on mul olnud rõõm töötada viiel rahvusvahelisel Jehoova tunnistajate ehitusprojektil. Kuna lugemine nõuab minult pingutust, jääb loetu mulle üldiselt ka paremini meelde. Mulle kui Piibli õppijale on see tulnud suureks kasuks, eriti kuulutustööl olles. Seepärast ei pea ma seda puuet mitte nõrkuseks, vaid väärtuseks omaette.” (Peter, düslektik, kes on Jehoova tunnistajate täisajaline teenija)
[Pilt lk 10]
Lapsed võivad tähelepanelikult kuulates saada väga vilunuks „piltmärkmete” tegemises