OLED sa kunagi niimoodi mõelnud? Ja kui sa saavutasid oma eesmärgi või said endale asja, mida ihaldasid, kas jäi su õnn siis püsima? Või kas see haihtus õige pea? Muidugi teeb eesmärgile jõudmine või ihaldatud asja kättesaamine meid õnnelikuks, kuid see õnn on üürike. Kestev õnn ei tulene üksnes millegi saamisest või saavutamisest. Pigem sõltub õnn nagu hea terviski mitmest tegurist.

Iga inimene on ainulaadne. Mis teeb õnnelikuks üht, ei pruugi teha õnnelikuks teist. Vanemaks saades inimesed ka muutuvad. Siiski kinnitavad tõendid seda, et mõned tegurid on õnnega rohkem seotud kui teised. Näiteks on õnne seostatud elujärjega rahulolemise, kadedusest hoidumise, kaasinimeste armastamise ning vaimse ja emotsionaalse sitkusega. Vaadakem neid õnne tegureid lähemalt.

„Raha on kaitseks,” täheldas üks tark mees, kes inimloomust hästi tundis. Kuid ta kirjutas ka: „Ei küllastu iialgi rahast, kes armastab raha, ja tulust, kes armastab rikkust. Seegi on tühi töö!” (Koguja 5:9; 7:12, UM). Mida ta öelda tahtis? Ehkki me vajame elamiseks raha, peaksime hoiduma ahnusest, sest ahnel inimesel ei saa iial küllalt. Muistse Iisraeli kuningas Saalomon, kes eeltoodud sõnad ütles, proovis omal nahal järele, kas rikkus ja elumõnude nautimine teevad tõeliselt õnnelikuks. Ta kirjutas: „Mida mu silmad iganes himustasid, seda ma ei keelanud neile; ma ei hoidnud oma südant tagasi ühestki rõõmust” (Koguja 1:13; 2:10).

Saalomon, kel oli tohutult rikkust, ehitas uhkeid maju, rajas kauneid parke ja tiike ning soetas endale hulga teenreid. Mida tahes ta hing ihaldas, seda ta ka sai. Mida ta oma kogemusest õppis? Kõik see, mis ta koges ja saavutas, tõi talle mingil määral õnne, kuid see õnn polnud püsiv. „Mõistsin, et see kõik on tühisus ... Millelgi päikese all pole tõelist väärtust,” kirjutas ta. Ta hakkas elu koguni vihkama. (Koguja 2:11, 17, 18, UM.) Saalomon tõdes, et ennasthellitav elu jätab hinge tühjuse ja rahulolematuse tunde. *

Kas nüüdisaegsed uurimistulemused langevad kokku selle muistse tarkusega? Artiklis, mis avaldati ajakirjas Journal of Happiness Studies, märgiti: „Kui inimese põhivajadused on rahuldatud, ei mõjuta sissetuleku suurus enam oluliselt tema õnnetunnet.” Uurimistulemused näitavad, et suurem tarbimine, eriti kui seda tehakse moraalseid ja vaimseid väärtusi ohvriks tuues, hoopis kahandab õnne.

PIIBLI PÕHIMÕTE. „Teie eluviis olgu rahaarmastuseta, samuti olge rahul sellega, mis teil on.” (Heebrealastele 13:5.)

Kadedust on defineeritud kui „valulikku ja tuska tekitavat teadlikkust kellegi teise eelisolukorrast ning sellega kaasnevat soovi olla ise samas olukorras”. Kadedus võib pahaloomulise kasvaja sarnaselt inimese üle võimust saada ja hävitada õnne. Kuidas võib kadedus kelleski pead tõsta? Kuidas seda omadust endas ära tunda? Ja kuidas sellest jagu saada?

„Encyclopedia of Social Psychology” märgib, et inimesed kalduvad kadestama neid, kes on mingite tunnuste poolest nende sarnased, näiteks sama vanad, samasuguste kogemuste või samasuguse sotsiaalse taustaga. Müügimees ei pruugi kadestada kuulsat filmitähte, kuid ta võib kadestada endast edukamat müügimeest.

Seda illustreerib näide muistse Pärsia ajast. Sealsed kõrged ametnikud ei kadestanud mitte kuningat, vaid silmapaistvat kaasametnikku Taanieli. Seda, kui õnnetud inimesed need mehed võisid küll olla, näitab tõsiasi, et nad plaanisid Taanieli koguni tappa, mis aga ebaõnnestus (Taaniel 6:2—25). „On tähtis teadvustada, et kadedus on oma  olemuselt vaenu tekitav,” ütleb eelmainitud entsüklopeedia. „See selgitab, miks on nii paljud vägivallateod ajaloos seotud kadedusega.” *

Kuidas sa võid aru saada, kas sinus pesitseb kadedus? Mõtle, kas kellegi teise kordaminekud teevad sulle rõõmu või tekitavad hoopis tuska. Kas see, kui su õel või vennal, andekal klassikaaslasel või töökaaslasel midagi viltu veab, kurvastab sind või paneb hoopis kahjurõõmu tundma? Kui teiste kordaminekud kriibivad su hinge ja ebaõnnestumised rõõmustavad, siis võib olla, et sind närib kadeduseuss (1. Moosese 26:12—14). „Encyclopedia of Social Psychology” ütleb: „Kadedus mürgitab inimese meelt, nii et ta ei suuda headest asjadest enam täit rõõmu tunda. Samuti lämmatab kadedus tänutunde elu paljude kingituste eest. ... Säärased asjad vaevalt et õnne soodustavad.”

Et kadedusest võitu saada, tuleb meil arendada endas ehtsat alandlikkust ja tagasihoidlikkust, omadusi, tänu millele me suudame näha ja hinnata teiste oskusi ja voorusi. Piibel annab nõu, et me ei teeks midagi riiakuse ega enda esiletõstmise pärast, vaid peaksime alandliku meelega teisi endast kõrgemaks (Filiplastele 2:3).

PIIBLI PÕHIMÕTE. „Ärgem hakakem endast liiga palju arvama, õhutades üksteises võistlusvaimu, kadestades üksteist.” (Galaatlastele 5:26.)

„Sellel, kui head suhted on inimestel teistega, on nende üldisele rahulolutundele suurem mõju, kui on nende tööl, sissetulekul, ühiskonnal ja isegi tervisel,” öeldakse raamatus „Social Psychology”. Seega, et elu oleks õnnelik, on tähtis teisi armastada ja tunda ka ennast armastatuna. „[Kui] mul poleks armastust, ei oleks ma mitte keegi,” ütles üks piiblikirjutaja (1. Korintlastele 13:2).

Teisi armastama õppida pole kunagi liiga hilja. Mõelgem näiteks Vanessa peale. Tema isa oli vägivaldne mees ja alkohoolik. 14-aastasena põgenes Vanessa kodunt ära. Ta elas kasuperedes, samuti ühes viletsas kodutute varjupaigas, kus ta palvetas abi saamiseks Jumala poole. Siis aga — võib-olla oli see vastus ta palvele — sattus ta elama ühte perekonda, kes järgis oma elus Piibli põhimõtet „armastus on kannatlik ja lahke” (1. Korintlastele 13:4). Elu selle perekonna armastavas rüpes ja see, mida Vanessa Piiblit uurides teada sai, parandas ta hingehaavad ja mõjus hästi ka tema vaimsele arengule. „Mu hinded läksid jõudsalt üles,” ütleb ta.

Vanessa hingearmid pole kadunud. Kuid ta on õnnelikus abielus ja kahe tütre ema.

PIIBLI PÕHIMÕTE. „Riietuge armastusega, sest see on ühtsuse täiuslik side.” (Koloslastele 3:14.)

Kelle elus poleks probleeme? Nagu Piibel ütleb, on „aeg nutta ja ... aeg leinata” (Koguja 3:4). Sitkus aitab meil sellistel aegadel vastu pidada, raskustest võitjana välja tulla. Mõelgem Caroli ja Mildredi peale.

Carolil on degeneratiivne lülisambahaigus, diabeet ja uneapnoe ning kollatähni kärbumise tagajärjel on ta vasakust silmast pime. Ent ta ütleb: „Katsun mitte liiga kauaks norgu jääda. Vahel ma luban endale enesehaletsust, kuid seejärel heidan kurvad mõtted kõrvale ja tänan Jumalat selle eest, milleks ma veel võimeline olen, eriti selle eest, mida ma suudan teiste heaks teha.”

Ka Mildredil on rida haigusi, nende hulgas liigesepõletik, rinnavähk ja diabeet. Kuid nii nagu Carol, püüab ka tema mitte keskenduda oma hädadele. „Olen õppinud inimesi armastama ja lohutama teisi, kes on haiged, ning see aitab ka mind ennast,” kirjutab ta. „Olen kogenud, et teisi lohutades ei muretse ma enda pärast.”

Ehkki nii Carol kui ka Mildred on väga huvitatud sellest, et saada head ravi, ei keskendu nad siiski mitte tervisele, vaid oma suhtumisele ja sellele, kuidas aega kasutada. Seetõttu on neil südames rõõm, mida keegi ei saa neilt ära võtta. Pealegi on nad teistele väga kallid ja nende eeskuju on julgustuseks neile, kel on katsumusi.

PIIBLI PÕHIMÕTE. „Õnnelik on mees, kes peab katsumustes vastu, sest kui ta on heaks kiidetud, saab ta elupärja.” (Jaakobuse 1:12.)

Piibli tarkus, kui selle järgi elada, on „elupuuks neile, kes sellest kinni haaravad. Neid, kes sellest kõvasti kinni hoiavad, kutsutakse õnnelikeks” (Õpetussõnad 3:13—18, UM). Sa võid selles ise veenduda, kui Piibli tarku nõuandeid kuulda võtad. Selle püha raamatu autor on „õnnelik Jumal”, kes tahab, et ka sina oleksid õnnelik (1. Timoteosele 1:11).