Kui soovid kedagi tundma õppida, on su esimene küsimus tavaliselt: „Mis su nimi on?” Kui küsiksid seda Jumalalt, mida ta sulle vastaks?

„Mina olen Jehoova. See on mu nimi.” (Jesaja 42:8.)

See nimi on tähtis Jumalale endale. Mitte keegi teine ei andnud Jumalale nime, ta valis selle endale ise. Jehoova andis teada: „See on igavesti mu nimi ja nii mäletatagu mind põlvest põlve.” (2. Moosese 3:15.) Piiblis esineb Jumala nimi Jehoova sagedamini kui mistahes tema kohta käiv nimetus, nagu Kõikvõimas, Isa, Isand või Jumal. Samuti kasutatakse seda nime palju rohkem kui ühtki teist isikunime, nagu Aabraham, Mooses, Taavet või Jeesus. Lisaks on Jehoova enda tahe, et tema nime teataks. Piibel ütleb: „Rahvad teadku, et sina, kelle nimi on Jehoova, sina üksi oled kõrgeim üle kogu maa.” (Laul 83:18.)

See nimi on tähtis Jeesusele. Niinimetatud meieisapalves õpetas Jeesus oma järelkäijaid pöörduma Jumala poole sõnadega: „Pühitsetud saagu sinu nimi.” (Matteuse 6:9.) Jeesus ise ütles palves Jumalale: „Isa, austa oma nime!” (Johannese 12:28.) Jeesusele oli Jumala nime austamine esmatähtis ja tänu sellele sai ta palves öelda: „Ma olen andnud neile teada sinu nime ja annan seda teada ka edaspidi.” (Johannese 17:26.)

See nimi on tähtis neile, kes tunnevad Jumalat. Muistse Jumala rahva liikmed mõistsid, et nende kaitse ja pääste on seotud Jumala ainulaadse nimega. „Jehoova nimi on tugev torn. Sinna jookseb õige ja leiab varju.” (Õpetussõnad 18:10.)  „Igaüks, kes hüüab appi Jehoova nime, päästetakse.” (Joel 2:32.) Piibel näitab, et Jumala nime järgi on võimalik kindlaks teha need, kes teda teenivad. „Kõik rahvad elavad igaüks oma jumala nime vääriliselt, meie aga elame Jehoova, oma Jumala nime vääriliselt ikka ja igavesti.” (Miika 4:5; Apostlite teod 15:14.)

See nimi aitab ära tunda tõelist Jumalat. Paljud õpetlased on järeldanud, et nimi Jehoova tähendab „tema põhjustab saamise”. Jumal Jehoova aitas mõista oma nime tähendust, kui ütles Moosesele enda kohta: „Ma Saan, Kelleks Ma Tahan.” (2. Moosese 3:14.) Jumala nimi tähendab seega enamat kui seda, et ta on looja, kes on kõik olemasollu toonud. Tema nimi näitab, et ta võib põhjustada nii enda kui ka oma loodute saamise kelleks või milleks vaja, et saavutada oma eesmärk. Kui Jumala nimetused kirjeldavad tema positsiooni, mõjuvõimu või väge, siis tema nimi Jehoova esindab kõike, kes ta on ja kelleks ta võib saada.

Sellest nimest ilmneb Jumala huvi meie vastu. Jumala nime tähendus hõlmab mõtet tema jätkuvast kiindumusest oma loodu, sealhulgas meie vastu. Lisaks näitab fakt, et Jumal on teinud oma nime teatavaks, tema soovi, et me teda tunneksime. Andis ta ju ise inimestele teada oma nime, enne kui nad oleksid isegi osanud seda temalt küsida. Seega on selge, et Jumal soovib, et ta poleks meie jaoks mõni hoomamatu ja kauge jumalus, vaid selline isik, kellega me võime lähedaseks saada. (Laul 73:28.)

Kui kasutame Jumala nime, näitab see, et tunneme tema vastu huvi. Näiteks võid sa paluda kellelgi, kellega soovid sõbraks saada, kutsuda end nimepidi. Mida sa tunneksid, kui see inimene keelduks järjekindlalt sinu nime kasutamast? Peagi hakkaksid ilmselt mõtlema, kas ta üldse soovib sinuga sõbraks saada. Sama on ka Jumalaga. Jehoova on inimestele teada andnud oma nime ja ta ergutab meid seda kasutama. Kui me seda teeme, siis näitame Jehoovale, et soovime saada temaga lähedaseks. Ja ta tõesti märkab neid, kes „mõtisklevad tema nime üle” või „kes peavad kalliks tema nime”. (Malaki 3:16, allmärkus.)

Jumala nime teadasaamine on esimene tähtis samm tema tundmaõppimisel. Ent me ei peaks sellega piirduma. Meil tuleb teada saada, milline isik on selle nime taga ja millised omadused tal on.