Ilma päikeseta poleks meie planeedil elu. Päikeseenergia mõjul kasvatavad puud lehti, õisi, vilju ja seemneid. Samuti tõmbavad puujuured tänu päikesele pinnasest vett üles lehtedesse, kust see aurustub õhku.

Ka vihm on eluks hädavajalik. Tänu sellele võrsuvad maast taimed, mis on meile toiduks. Looja on see, kes annab vihma, viljarikkaid aegu ja külluslikult toitu, ning teeb sellega meie südame rõõmsaks.

Paljud perepead on mures, kas nad suudavad tagada selle, et perel oleks leib laual ja riided seljas. Pane aga tähele, mida pühakiri ütleb: „Jälgige linde: nad ei külva seemet, nad ei lõika ega kogu aitadesse, kuid teie taevane isa toidab neid. Eks teie ole väärtuslikumad kui nemad?” (Matteuse 6:25, 26.)

„Õppige lilledelt aasal, kuidas need kasvavad. ... ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses polnud riietatud nagu üks nendest. Kui nüüd Jumal nõnda rüütab aasataimi ..., kas ta siis veel enam ei riieta teid ...?” (Matteuse 6:28–30.)

Kui Jumal hoolitseb selle eest, et meil oleks toitu ja riideid, siis aitab ta meil hankida ka kõike muud eluks vajalikku. Meie osa on täita Jumala tahet. Sel juhul õnnistab ta meie püüdeid end ja oma peret elatada. (Matteuse 6:32, 33.)

Me tõesti läheme oma loojale korda ja meil on küllaga põhjusi teda armastada. Järgmine artikkel räägib sellest, kuidas on Jumal inimestega suhelnud.