JEESUS teadis, mis teda ees ootab. Ta mõistis, et tema elutee ei kulge rahulikult. Vastupidi, ta oli teadlik, et sureb traagiliselt 30. aastais, ja ta oli täielikult valmis surmale vastu minema.

Piibli järgi on Jeesuse surm väga tähendusrikas. Üks teatmeteos ütleb, et tema surma on Piibli kreekakeelses osas ehk Uues Testamendis mainitud otseselt koguni 175 korda. Miks aga pidi Jeesus kannatama ja seejärel surema? Seda on oluline teada, kuna Jeesuse surmal võib meie elule olla väga suur mõju.

Oma viimasel eluaastal teatas Jeesus korduvalt oma jüngritele, et teda ootavad ees kannatused ja surm. Kui Jeesus oli 12 apostliga teel Jeruusalemma viimast korda paasapüha pidama, ütles ta neile: „Inimese Poeg antakse peapreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad ta muulaste kätte, ja need pilkavad teda ja sülitavad tema peale ja piitsutavad teda ning tapavad ta” (Markuse 10:33, 34). * Miks ta oli selles nii kindel?

Jeesusele olid tuttavad paljud ennustused Piibli heebreakeelsest osast, mis rääkisid sellest, kuidas ta elu lõpeb (Luuka 18:31–33). Vaatleme mõningaid prohvetiennustusi ja kirjakohti, mis näitavad, kuidas need täitusid.

Messiat ootas ees ...

• äraandmine 30 hõbetüki eest. (SAKARJA 11:12; MATTEUSE 26:14–16)

• peksmine ja teotamine. (JESAJA 50:6; MATTEUSE 26:67; 27:26, 30)

• postilelöömine. (LAUL 22:17; MARKUSE 15:24, 25)

• pilkamine postil olles. (LAUL 22:8, 9; MATTEUSE 27:39–43)

• surm ilma ühtki luud murdmata. (LAUL 34:21; JOHANNESE 19:33, 36)

Jeesuses täitusid need ja paljud teised ennustused. Polnud mingit võimalust, et ta oleks saanud ise nende täideminekut kuidagi mõjutada. Kõigi nende prohvetiennustuste täitumine kinnitab, et ta oli tõepoolest Jumala saadetud. *

Ent miks pidi Jeesus kannatama ja surema?

Jeesus oli teadlik üleüldise tähtsusega vaidlusküsimustest, mis tõstatati Eedeni aias. Mässu tõstnud vaimolendi mõjutusel otsustasid Aadam ja Eeva Jumala keelust üle astuda. Selle mässuga seati küsimuse alla Jumala ülemvõimu ehk valitsemisviisi õiguspärasus. Esimese inimpaari patustamine tõstatas ka küsimuse, kas keegi üldse jääb katse all Jumalale ustavaks (1. Moosese 3:1–6; Iiob 2:1–5).

 Jeesus andis ammendava vastuse mõlemale vaidlusküsimusele, nii sellele, mis puudutas Jehoova ülemvõimu, kui ka sellele, mis puudutas inimese laitmatust. Jäädes täiesti kuulekaks „koguni surmani ... piinapostil”, toetas ta Jumala ülemvõimu (Filiplastele 2:8). Lisaks kinnitas Jeesus, et täiuslik inimene suudab mitmesugustest katsetest hoolimata jääda Jehoova silmis täiuslikult laitmatuks.

Prohvet Jesaja ennustas, et tõotatud Messia kannatused ja surm toovad patustele inimestele vabastuse (Jesaja 53:5, 10). Jeesus mõistis seda selgelt ja oli meeleldi valmis „andma oma hinge lunastushinnaks paljude eest” (Matteuse 20:28). Tema ohvrisurm võimaldas ebatäiuslikel inimestel Jehoovaga head suhted luua ning vabaneda patust ja surmast. Jeesuse surm avas meile võimaluse, mille Aadam ja Eeva kaotasid – võimaluse elada maa peal täiuslikes tingimustes igavesti. * (Ilmutus 21:3, 4.)

Selles artiklisarjas oleme käsitlenud, mida Piiblis räägitakse Jeesusest: kust ta pärit oli, milline oli tema elu ja miks ta suri. Need tõed ei kummuta üksnes eksiarvamusi; nendega kooskõlas tegutsemine võib tuua ka õnnistusi – parema elu praegu ja igavese elu tulevikus. Piiblis on kirjas, mida meil tuleb selleks teha.

• Omanda lisateadmisi Jeesus Kristuse ja tema rolli kohta Jehoova eesmärgis. (JOHANNESE 17:3)

• Tegutse kooskõlas oma usuga Jeesusesse ja näita enda eluviisiga, et tunnustad teda kui Päästjat. (JOHANNESE 3:36; APOSTLITE TEOD 5:31)

Jehoova tunnistajatel on hea meel aidata sul omandada rohkem teadmisi Jeesus Kristuse, Jumala „ainusündinud Poja” kohta, tänu kellele võime saada kingituseks „igavese elu” (Johannese 3:16).