„Õela valitsedes rahvas ägab,” ütleb Piibel (Õpetussõnad 29:2).

Ajaloost võib leida rohkelt näiteid diktaatoritest, kes valitsesid oma alamaid raudse käega, tuues rahvale kirjeldamatuid kannatusi. Loomulikult ei saa seda öelda kõigi valitsejate kohta. Mõningatel on kaaskodanike suhtes küll head kavatsused, ent kui nad on võimule pääsenud, näevad nad sageli, et nende püüdeid nurjavad poliitilised sisepinged ja võimuvõitlus. Või siis kasutavad nad võimu isikliku kasu saamiseks ja põhjustavad rahvale suurt kahju. „Ajalugu on jutustus nurjunud jõupingutustest, täitumata taotlustest,” sõnas endine USA riigisekretär Henry Kissinger.

Piibel tõdeb samuti: „Ei ole ränduri käes juhtida oma sammu” (Jeremija 10:23). Ebatäiuslikel inimestel jääb puudu vajalikust tarkusest ja ettenägelikkusest, et kõike alati õigesti teha. Kui inimesed ei suuda juhtida omaenda samme, siis kuidas suudaksid nad juhtida tervet rahvast? Seda arvestades on mõistetav, miks inimvalitsejad ei suuda kannatusi kõrvaldada. Paraku ongi enamikul juhtudel kannatuste põhjuseks halb valitsemine.

„Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid, kui teie keskel on armastus,” sõnas Jeesus (Johannese 13:35).

Kõigi usurühmituste juhid kuulutavad armastust ja ühtsust. Ent on tõsiasi, et neil pole õnnestunud õpetada oma järgijaid armastama teisi sel määral, et see tõrjuks välja eelarvamused. Selle asemel et kasvatada inimestes armastust, on religioonid sageli soodustanud lõhesid, kitsarinnalisust ja vihkamist rahvaste ning rahvusrühmade vahel. Teoloog Hans Küng kirjutas oma raamatu „Christianity and the World Religions” lõppsõnas: „Kõige fanaatilisemad ja julmemad poliitilised võitlused on need, mida on mõjutanud, algatanud ja õigustanud religioon.”

 Lisaks on paljude religioonide vaimulikud avalikult kiitnud heaks abielueelse ja -välise seksi ning homoseksualismi. Selle tagajärjeks on olnud haiguste levik, abordid, soovimatud rasedused ning purunenud abielud ja pered, mis kõik toob sõnulseletamatut valu ja ängi.

„Igaühe [paneb] proovile tema enda himu, mis teda ahvatleb ja peibutab. Kui siis himu on viljastunud, toob ta ilmale patu” (Jaakobuse 1:14, 15).

Päritud ebatäiuse tõttu kaldume kõik tegema vigu ja meil tuleb sõdida soovi vastu teha „liha . . . tahtmist” (Efeslastele 2:3). Vale himu vastu võib olla eriti raske võidelda siis, kui tekib sobiv võimalus selle rahuldamiseks. Andes kahjulikele himudele järele, võivad tagajärjed olla kohutavad.

Raamatu „The Heart of Religion” autor Phiroz Mehta kirjutas: „Väga palju kannatusi põhjustab inimese enda iha, kontrollimatu lõbujanu, himudele järeleandmine, ahnus ja ambitsioonikus.” Kõiksugused himud ja sõltuvused: alkohol, narkootikumid, hasartmängude mängimine, seks ja nii edasi, on rikkunud paljude lugupeetud inimeste elu ja põhjustanud nende pereliikmetele, sõpradele ja teistele kannatusi. Pidades silmas inimeste ebatäiuslikku loomust, tuleb meil nõustuda Piiblis öelduga: „Me teame, et kogu loodu aina ägab üheskoos ja on valudes praeguseni” (Roomlastele 8:22).

Piibel annab teada, et „selle maailma jumal” on Saatan ning et temaga on ühinenud võimsad ja kurjad vaimolendid, keda nimetatakse deemoniteks (2. Korintlastele 4:4; Ilmutus 12:9).

Saatana sarnaselt üritavad deemonid inimesi kõigest väest kontrollida ja eksitada. Apostel Paulus tunnistas seda, kui ta kirjutas: „Meil pole maadlemist mitte vere ja lihaga, vaid valitsustega, võimudega, selle pimeduses oleva maailma valitsejatega, kurjade vaimsete jõududega, kes on taevastes paikades” (Efeslastele 6:12).

Deemonitele pakub naudingut inimeste kimbutamine, ent see pole nende peamine siht. Nende sooviks on inimesi kõigekõrgemast Jumalast Jehoovast eemale viia (Laul 83:19). Astroloogia, maagia, nõidus ja ennustamine on mõned tegevusalad, mille kaudu deemonid inimesi petavad ja kontrollivad. Just sel põhjusel hoiatab Jehoova meid selliste ohtude eest ja pakub kaitset kõigile, kes seisavad vastu Saatanale ja deemonitele (Jaakobuse 4:7).

Ligi 2000 aastat tagasi ennustas Piibel: „Aga seda tea, et viimseil päevil tulevad kriitilised ajad, millega on raske toime tulla.”

Selgitades, miks on need ajad kriitilised, jätkab Piibel: „Sest inimesed on siis enesearmastajad, rahaarmastajad, iseteadvad, üleolevad, . . . ilma loomupärase kiindumuseta, vastu mis tahes kokkuleppele, laimajad, enesevalitsuseta, metsikud, ei armasta headust, reeturid, põikpäised, uhkust täis, pigem naudingute armastajad kui Jumala armastajad.” Jah, vaieldamatult on üks kannatuste peamisi põhjusi see, et me elame „viimseil päevil” (2. Timoteosele 3:1—4).

Kui mõelda eelmainitud põhjustele, on selge, miks inimesed pole hoolimata oma parimatest soovidest suutelised kannatustele lõppu tegema. Mida siis teha? Meil tuleks pöörduda abi saamiseks oma Looja poole, kes on tõotanud purustada Kuradi ja tema järgijate töö (1. Johannese 3:8). Järgmine artikkel selgitab, kuidas Jumal kõrvaldab kõik kannatuste põhjused.