On loomulik eeldada, et Jumala Sõna on ainulaadne, ja seda Piibel tõesti on. Seda raamatut on trükitud miljardeid eksemplare sadades keeltes. Piiblis leiduval tarkusel on vägi muuta inimesi paremaks. (Loe 1. Tessalooniklastele 2:13; 2. Timoteosele 3:16.)

Me teame, et Piibel on Jumalalt, kuna see ennustab täpselt tulevikku. Ükski inimene ei suuda seda teha omast tarkusest. Mõtle näiteks Jesaja raamatule. Üks selle raamatu koopia, mis leiti ühest Surnumere lähedal asuvast koopast, oli tehtud rohkem kui sada aastat enne Jeesuse sündi. Seal on kirjas, et Babüloni linn jääb inimtühjaks. Need sõnad täitusid alles palju aastaid pärast seda, kui Jeesus maa peal elas. (Loe Jesaja 13:19, 20; 2. Peetruse 1:20, 21.)

Piibel kirjutati umbes 1600 aasta jooksul. Seda tegid umbes 40 meest, kes kirjutasid samal teemal, ilma et nende kirjutistes oleks ühtegi vasturääkivust. Kuidas oli see võimalik? Piibli kirjutamist juhtis Jumal. (Loe 2. Saamueli 23:2.)

Mõnikord rääkis Jumal piiblikirjutajatega inglite, nägemuste või unenägude kaudu. Kuid enamasti pani Jumal kirjutaja pähe ainult mõtte ja lasi tal endal valida sõnad, mille abil seda sõnumit edasi anda. (Loe Ilmutus 1:1; 21:3—5.)