Kahtlemata teevad inimesed ka tulevikus edusamme teaduses. Kas see aga aitab neil kunagi rajada ühiskonda, kus üksteisest tõeliselt hoolitakse? Ei. Praegusaja maailmas on liikumapanevaks jõuks isekus ja ahnus. Ent Jumalal on inimpere jaoks varuks midagi hoopis paremat. (Loe 2. Peetruse 3:13.)

Jumala Sõna näitab, et tulevikuühiskonnas valitseb inimeste vahel armastus. Nad elavad turvaliselt ja keegi ei tee enam kellelegi halba. (Loe Miika 4:3, 4.)

Kui Jumal inimese lõi, ei loonud ta talle isekaid kalduvusi. Esimene inimene kaotas oma täiuslikkuse, kui otsustas hakata Jumala vastu mässama. Meie oleme pärinud temalt kalduvuse käituda isekalt. Jumal viib inimkonna taas täiusesse ning tähtis roll selles on Jeesusel. (Loe Roomlastele 7:21, 24, 25.)

Jumala tahte kohaselt suri Jeesus ohvrisurma ja tühistas sellega esimese inimese sõnakuulmatuse mõju. (Roomlastele 5:19.) Seega tegi Jeesus võimalikuks, et tulevikus saab inimpere vabaks isekast kalduvusest teha halba. (Loe Laul 37:9—11.)