Luuka evangeelium 23:1–56
Allmärkused
Kommentaarid
keisrile. Vt Mt 22:17 kommentaari.
Kas sina oled juutide kuningas? Pilatuse küsimus on igas evangeeliumis sõnastatud täpselt ühtemoodi. (Mt 27:11; Mr 15:2; Lu 23:3; Joh 18:33.) Pilatus keskendus Jeesuse ülekuulamisel sellele, kas Jeesus on juutide kuningas, ilmselt seetõttu, et Rooma riigis vajas iga kuningas valitsemiseks keisri luba.
Jah, olen. Vt Mt 27:11 kommentaari.
Herodese. Mõeldakse Herodes Antipast, Herodes Suure poega. Antipas oli Galilea ja Perea valitseja (tetrarh). Ainult Luukas ütleb, et Jeesus viidi Herodese ette. (Lu 3:1; vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Herodesed”.)
uhkesse rõivasse. Võib tõlkida ka „säravasse rõivasse”. Võimalik, et Galilea ja Perea valitseja Herodes Antipas, kes järgis vormitäiteks juudi usku, riietas Jeesuse omaenda uhkesse kuninglikku rõivasse, mis võis olla valge. Ta tegi seda selleks, et Jeesust kui n-ö juutide kuningat mõnitada. Pärast seda saatis ta Jeesuse Pilatuse juurde tagasi. Kreeka sõnaga, mis on tõlgitud kui „rõivas” (esthés), mõeldakse enamasti kaunistatud rõivaeset. Sellises rüüs ilmutasid end inglid. (Lu 24:4; vt ka Jk 2:2, 3.) Sama kreeka sõna on tekstis Ap 12:21, kus räägitakse Herodes Agrippa I kuninglikust rüüst. Kreeka sõna lamprós (uhke) tuleneb sõnast, mis tähendab „särama”. Kui seda kasutatakse rõivaeseme kohta, mõeldakse peent riietust, mis võis olla särav või valge. Arvatavasti polnud tegu erepunase või purpurse rüüga, millesse Pilatuse sõdurid Jeesuse hiljem maavalitseja residentsis riietasid. (Mt 27:27, 28, 31; Joh 19:1, 2, 5; vt Mt 27:28 ja Mr 15:17 kommentaari.) Herodes, Pilatus ja Rooma sõdurid riietasid Jeesuse nendesse rüüdesse ilmselt samal eesmärgil: et teda kui n-ö juutide kuningat mõnitada. (Joh 19:3.)
Mõnes käsikirjas on siin sõnad „Ta oli kohustatud neile pühadeks ühe mehe vabaks laskma”, aga neid ei esine mitmetes varajastes ja usaldusväärsetes käsikirjades ning ilmselt polnud neid Luuka evangeeliumi originaaltekstis. On käsikirju, kus need sõnad on lisatud pärast 19. salmi. Sarnane mõte on tekstides Mt 27:15 ja Mr 15:6, kus see on inspireeritud pühakirja osa. Arvatakse, et seetõttu lisas mõni ümberkirjutaja need sõnad selgituseks ka Luuka teksti.
Vabasta meile Barabas! Tekstis Lu 23:16–25 kirjeldatud sündmusest räägivad kõik neli evangeeliumikirjutajat. (Mt 27:15–23; Mr 15:6–15; Joh 18:39, 40.) Kuid Matteus, Markus ja Johannes lisavad, et maavalitsejal oli tavaks pühade ajal üks vang vabastada. (Vt Mt 27:15, Mr 15:6 ja Joh 18:39 kommentaari.)
Küreenest. Põhja-Aafrika rannikulinn Kreeta saarest lõunaedalas. (Vt lisa B13.) Võimalik, et Siimon oli sündinud Küreenes ja asus hiljem elama Iisraeli.
piinaposti. Võib tõlkida ka „hukkamisposti”. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõnad „Post”, „Piinapost”; vt ka Lu 9:23 ja 14:27, kus seda sõna kasutatakse ülekantud tähenduses.)
kui puus on veel mahla ... kui see on kuivanud. Jeesus räägib ilmselt juudi rahvast. See oli nagu kuivav puu, milles oli veel veidi mahla, sest Jeesus ning ka terve hulk juute, kes temasse uskusid, olid juudi rahva seas. Ent peatselt Jeesus hukati ja ustavad juudid võiti püha vaimuga, nii et neist said vaimse Iisraeli liikmed. (Ro 2:28, 29; Ga 6:16.) Siis võis öelda, et sünnipärane Iisrael oli usulises mõttes surnud otsekui kuivanud puu. (Mt 21:43.)
kurjategijat. Kr kakúrgos. Paralleeltekstides Mt 27:38, 44 ja Mr 15:27 öeldakse, et mehed olid röövlid, ja neis tekstides kasutatud kreeka sõna leistés võib tähendada ka vägivaldset mässajat. Sama sõnaga kirjeldatakse Barabast (Joh 18:40), kes vastavalt tekstile Lu 23:19 oli vangi heidetud mõrva ja mässu pärast.
Pealuuks. Kreeka väljend kraníon vastab heebrea sõnale gólgota. (Vt Mt 27:33 ja Joh 19:17 kommentaare.)
anna neile andeks. Kontekstist ei selgu, kelle eest Jeesus palus. Tõenäoliselt pidas ta silmas rahvahulka, kes oli nõudnud tema hukkamist ja kellest mõned kahetsesid peagi oma tegu. (Ap 2:36–38; 3:14, 15.) Ka Rooma sõdurid, kes Jeesuse postile naelutasid, ei mõistnud oma teo tõsidust, kuna neil polnud aimugi, kes Jeesus tegelikult on. Samas ei oleks Jeesus palunud oma isal andestada peapreestritele, kes olid tema surmas süüdi. Nemad teadsid täpselt, mida nad teevad, kui pidasid salanõu Jeesuse tapmiseks. Nad tegid seda kadeduse pärast. (Mt 27:18; Mr 15:10; Joh 11:45–53.) Samuti on vähetõenäoline, et Jeesus oleks palunud oma isal andestada tema kõrval olevatele kurjategijatele, kuna neil polnud tema surmaga mingit pistmist.
teevad. Selle salmi esimest poolt ei leidu mõnes vanas käsikirjas. Kuid kuna need sõnad esinevad teistes varastes ja usaldusväärsetes käsikirjades, on need ka „Uue maailma tõlkes” ja paljudes muudeski piiblitõlgetes.
haput veini. Vt Mt 27:48 kommentaari.
tahvel kirjaga. Mõned käsikirjad lisavad fraasi, mida võiks tõlkida kui „kirjutatud kreeka, ladina ja heebrea tähtedega”. Kuid varastes usaldusväärsetes käsikirjades neid sõnu pole. Arvatakse, et mõni ümberkirjutaja lisas need selleks, et salm oleks kooskõlas tekstiga Joh 19:20.
postil rippuvatest. Siin pole mitte kreeka verb stauróo (postil hukkama), vaid kremánnymi (rippuma panema). Jeesuse hukkamisest rääkides on seda verbi kasutatud koos fraasiga epí xýlu (postil, puul). (Ga 3:13; vt Ap 5:30 kommentaari.) Septuagintas on sageli kasutatud sama verbi, kui räägitakse, et keegi pandi posti külge rippuma. (1Mo 40:19; 5Mo 21:22; Est 8:7.)
Ma kinnitan sulle täna, Varaseimad olemasolevad piibli kreekakeelse osa käsikirjad on kirjutatud ainult suurtähtedega. Samuti pole neis tühikuid ega kirjavahemärke, nagu on tänapäeva keeltes. Mõned kirjutajad lisasid küll vahel teksti mingeid märke, mis võisid olla kirjavahemärgid, kuid seda harva ja mitte järjepidevalt. Seega on tänapäeva piiblitõlgetes kirjavahemärgid pandud kreeka keele grammatika ja salmi konteksti alusel. Selles salmis võib kreeka keele grammatika järgi panna koma (või kooloni) kas sõna „täna” ette või taha. Seega sõltub kirjavahemärgi asukoht sellest, kuidas tõlkija tõlgendab Jeesuse sõnu ja piiblit tervikuna. Kreekakeelsete standardtekstide koostajad (nt Westcott ja Hort, Nestle ja Aland, Ühinenud Piibliseltsid) on koma pannud sõna „täna” ette. Kuid selleks, et see salm oleks kooskõlas Jeesuse varasemate sõnadega ja sellega, mida piibel tervikuna õpetab, tuleks koma panna sõna „täna” järele. Näiteks ütles Jeesus, et ta sureb ja on maapõues ehk hauas kolmanda päevani. (Mt 12:40; Mr 10:34.) Ta rääkis korduvalt oma jüngritele, et ta tapetakse ja äratatakse üles kolmandal päeval. (Lu 9:22; 18:33.) Samuti ütleb piibel, et Jeesus äratati üles „esimesena nende hulgast, kes on vajunud surmaunne” ja et ta läks taevasse 40 päeva hiljem. (1Ko 15:20; Joh 20:17; Ap 1:1–3, 9; Kol 1:18.) Jeesust ei äratatud üles mitte selsamal päeval, kui ta suri, vaid kolmandal päeval pärast tema surma. Seega ei saanud kurjategija kuidagi olla Jeesusega paradiisis samal päeval, kui Jeesus temaga rääkis.
Kooskõlas eeltooduga ütles Jeesus ühe 5. sajandist pärit süüriakeelse Luuka evangeeliumi tõlke järgi: „Aamen, ma ütlen sulle täna, et sa oled koos minuga Eedeni aias.” (F. C. Burkitt, „The Curetonian Version of the Four Gospels”, 1. kd, Cambridge, 1904.) Samuti väärib märkimist, et nii varased kui ka hilisemad kreeka kirjutajad ja kommentaatorid ütlesid, et puudub üksmeel selles, kuidas neid sõnu edasi anda. Näiteks kirjutas Jeruusalemma Hesychius (4.–5. saj) teksti Lu 23:43 kohta: „On tõepoolest neid, kes loevad nõnda: „Tõesti, ma ütlen sulle täna”, panevad koma ning jätkavad: „sa oled koos minuga paradiisis.”” („Patrologiae Graecae”, 93. kd, tulbad 1432–1433.) Theophylaktos (11.–12. saj) kirjutas mõningatest, kes väidavad, et kirjavahemärk tuleks panna sõna „täna” järele, nii et need sõnad kõlaks järgmiselt: „Tõesti, ma ütlen sulle täna,” ja sellele järgneks fraas „sa oled koos minuga paradiisis”. („Patrologiae Graecae”, 123. kd, tulp 1104.) G. M. Lamsa ütleb sõna „täna” kohta tekstis Lu 23:43 järgmist: „Rõhk selles tekstis on sõnal „täna”. Seega peaks see kõlama: „Tõesti, ma ütlen sulle täna, sa oled koos minuga paradiisis.” See lubadus anti sel päeval, aga pidi täituma hiljem. Idamaades oli selline kõneviis tavaline. Lubadus öeldi välja kindlal päeval ja seda pidi kindlasti täitma.” („Gospel Light – Comments on the Teachings of Jesus From Aramaic and Unchanged Eastern Customs”, lk 303–304.) Seega võib see kreeka fraas tekstis Lu 23:43 matkida semiidi viisi midagi rõhutada. Piibli heebreakeelses osas on palju näiteid, kus sõna „täna” on kasutatud idiomaatilistes väljendites, nt pühalikes tõotustes ja käskudes. (5Mo 4:26; 6:6; 7:11; 8:1; 30:15; Sak 9:12.) Eelneva põhjal võib järeldada, et Jeesus ei rõhutanud sõnaga „täna” mitte aega, mil kurjategija paradiisi pääseb, vaid aega, mil ta mehele selle lubaduse andis.
Mitmed piiblitõlked tunnustavad, et rõhk on ajal, mil lubadus anti, mitte ajal, mil see täitub. Nendes tõlgetes sarnaneb selle salmi sõnastus „Uue maailma tõlke” sõnastusega. Mõned neist on ingliskeelsed Rotherhami piiblitõlge ja Lamsa tõlge (1993. a väljaanne) ning saksakeelsed L. Reinhardti tõlge ja W. Michaelise tõlge.
paradiisis. Kr parádeisos. Sarnane sõna on nii heebrea keeles (pardés, Neh 2:8; Kog 2:5; Ül 4:13) kui ka pärsia keeles (pairidaeza). Kõik kolm sõna kannavad endas mõtet ilusast pargist või aiast. Septuagintas on kreeka sõnaga parádeisos tõlgitud heebrea sõna gan (aed) fraasis „Eedeni aed”. (1Mo 2:8.) Mõnes piibli kreekakeelse osa heebreakeelses tõlkes (mida lisas C tähistatakse lühenditega J17, 18, 22) kõlab tekst Lu 23:43 järgmiselt: „Sa oled koos minuga Eedeni aias.” Paradiis, millest Jeesus rääkis enda kõrval olevale kurjategijale, ei ole sama mis „Jumala paradiis” tekstis Ilm 2:7, kuna seda lubati „võitjale” ehk Kristuse kaasvalitsejatele Jumala taevases kuningriigis. (Lu 22:28–30.) Kurjategija ei olnud koos Jeesusega maailma ära võitnud ega sündinud „veest ja vaimust”. (Joh 3:5; 16:33.) Tõenäoliselt kuulub ta „ülekohtuste” hulka, kes äratatakse üles maa peale, kui Kristus valitseb paradiisliku maa üle 1000 aastat. (Ap 24:15; Ilm 20:4, 6.)
umbes kuues tund. Umbes kell 12 päeval. (Vt Mt 20:3 kommentaari.)
pimedus. See pimedus oli üleloomulik nähtus, mille taga oli Jumal. Tegu ei saanud olla päikesevarjutusega, sest need toimuvad ainult noorkuu ajal. Ent käes oli paasaaeg, kui oli täiskuu. Pealegi vältas see pimedus kolm tundi, samal ajal kui pikim täielik päikesevarjutus kestab alla kaheksa minuti. Luukas lisab veel sõnad „päikesevalgus kadus”. (Lu 23:45.)
üheksanda tunnini. Umbes kella 15-ni. (Vt Mt 20:3 kommentaari.)
pühamu. Vt Mt 27:51 kommentaari.
eesriie. Vt Mt 27:51 kommentaari.
ma usaldan oma vaimu. Jeesus tsiteerib siin teksti L 31:5, kus Taavet palus, et Jumal kannaks hoolt tema vaimu ehk elujõu eest. Sellega andis ta oma elu Jumala hoolde. Surres usaldas Jeesus oma elujõu Jehoovale ja nüüd oli Jumala kätes anda talle elu tagasi. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Vaim”.)
ta suri. Kr ekpnéo (sõna-sõnalt „välja hingama”). Võib tõlkida ka „tegi ta viimse hingetõmbe”, „heitis ta hinge”. (Vt Mt 27:50 kommentaari.) Piibel näitab selgelt, et kui Jeesuse vaim välja läks, ei läinud Jeesus taevasse. Ta oli lihtsalt surnud. Jeesus ise ütles, et ta äratatakse surnuist üles alles kolmandal päeval. (Mt 16:21; Lu 9:22.) Ja nagu näitavad tekstid Ap 1:3, 9, läks ta taevasse 40 päeva pärast.
sadakonnaülem. Võib tõlkida ka „tsentuurio”. Tsentuurio oli umbes saja sõduri ülem Rooma sõjaväes. Matteuse ja Markuse paralleeltekstide järgi tunnistas ta, et Jeesus oli tõesti Jumala poeg. (Mt 27:54; Mr 15:39.)
Joosep. Vt Mr 15:43 kommentaari.
ülemkohtu liige. Võib tõlkida ka „nõunik”. St Jeruusalemmas asuva juutide kõrgeima kohtu sanhedrini liige. (Vt Mt 26:59 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Sanhedrin”.)
Arimaatiast. Vt Mt 27:57 kommentaari.
hauakoopasse. Vt Mt 27:60 kommentaari.
ettevalmistuspäev. Vt Mt 27:62 kommentaari.
hauda. Vt Mr 6:29 kommentaari.
Pildid ja videod
Fotol on jäljend inimese kandluust, mida läbib 11,5 cm pikkune raudnael. Selline kandluu leiti 1968. aastal Jeruusalemma põhjaosas tehtud väljakaevamistel ning see on pärit Rooma ajast. Leid tõendab, et inimene, kes hukati puust postil, kinnitati sinna naeltega. Võimalik, et samasuguseid naelu kasutasid Rooma sõdurid Jeesus Kristuse postile löömiseks. Kandluu leiti kivist säilmekirstust ehk ossuaariumist, kuhu surnu luud pandi pärast keha kõdunemist. See näitab, et postil hukatu võidi ka matta.
Juutidel oli kombeks matta oma surnud kas looduslikesse või kaljusse raiutud koobastesse. Need asusid üldjuhul väljaspool linna, erandiks olid kuningate hauakambrid, mis olid alati linnas. Juutide hauad, mis seni on leitud, on märkimisväärselt lihtsad. Põhjus on tõenäoliselt selles, et juutide religiooni juurde ei kuulunud surnute kultust, samuti ei uskunud nad, et elu jätkub pärast surma vaimumaailmas.