Matteuse evangeelium 26:1–75
Allmärkused
Kommentaarid
Kui nüüd. Salmides Mt 26:1–5 kirjeldatu toimus 12. niisanil, sest 2. salm ütleb, et „kahe päeva pärast [14. niisanil] on paasapüha”. (Vt lisasid A7 ja B12 ning Mt 26:6 kommentaari.)
paasapüha. Kreeka sõna páscha tuleb heebrea nimisõnast pésah, mis omakorda tuleb heebrea tegusõnast pasáh (mööda minema). Esimest paasapüha pühitseti eelmisel õhtul enne iisraellaste väljumist Egiptusest. Hiljem mälestati sellega iisraellaste vabanemist Egiptusest ja seda, kuidas Jehoova ingel läks mööda nende esmasündinutest, kui ta surmas egiptlaste esmasündinud. (2Mo 12:14, 24–47; vt „Sõnaseletusi”.)
Inimesepoeg. Vt Mt 8:20 kommentaari.
postil hukata. Võib tõlkida ka „posti külge panna”. (Vt Mt 20:19 kommentaari ning „Sõnaseletusi”, märksõnad „Post” ja „Piinapost”.)
peapreestrid. Vt Mt 2:4 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Peapreester”.
rahvavanemad. Vt Mt 16:21 kommentaari.
ülempreester. Kui iisraellastel oli oma riik, oli ülempreester ametis kogu elu. (4Mo 35:25.) Kuid Rooma võimu all oli Rooma poolt ametisse pandud valitsejatel voli ülempreester ametisse nimetada või ametist kõrvaldada. (Vt „Sõnaseletusi”.)
Kaifase. Roomlaste määratud ülempreester, osav diplomaat, kes oli ametis kauem kui ükski teine tema lähimatest eelkäijatest. Ta oli ametis umbes aastatel 18–36. (Vt lisa B12, kus on näidatud Kaifase maja võimalik asukoht.)
Kui Jeesus oli Betaanias. Tekstis Mt 26:6–13 kirjeldatud lugu toimus tõenäoliselt pärast päikeseloojangut, kui oli alanud 9. niisan. Seda võib järeldada paralleeltekstist Joh 12:1, kus öeldakse, et Jeesus tuli Betaaniasse kuus päeva enne paasapüha. Paistab, et ta jõudis Betaaniasse päikeseloojangul, kui algas hingamispäev, 8. niisan, ja 9. niisanil oli ta Siimoni juures õhtusöögil. (Joh 12:2–11; vt lisasid A7 ja B12.)
endise pidalitõbise Siimoni. Sõna-sõnalt „pidalitõbise Siimoni”. Seda Siimonit on mainitud ainult siin ja paralleeltekstis Mr 14:3. Võimalik, et ta oli üks neist, kelle Jeesus oli tervendanud. (Vt Mt 8:2 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Pidalitõbi”.)
naine. St Maarja (Marta ja Laatsaruse õde), nagu selgub tekstist Joh 12:3.
alabasterpudel. Vt „Sõnaseletusi”.
kalli healõhnalise õliga. Markuse ja Johannese ülestähenduses öeldakse, et tegemist oli ehtsa nardiga, mille väärtus oli 300 denaari. See summa oli lihttöölise ligikaudne aastapalk. (Mr 14:3–5; Joh 12:3–5.) Arvatakse, et seda nardiõli saadi Himaalaja mäestikus kasvavast harilikust nardist (Nardostachys jatamansi). Kuna nardiõli oli väga kallis, võidi seda lahjendada ja koguni võltsida. Kuid kõnealusel juhul oli nii Markuse kui ka Johannese sõnul tegemist ehtsa nardiõliga.
valas seda Jeesuse pea peale. Nii Matteuse kui ka Markuse evangeeliumis öeldakse, et naine valas õli Jeesuse pea peale. (Mr 14:3.) Johannes aga, kes kirjutas oma evangeeliumi aastaid hiljem, lisab, et naine võidis sellega ka Jeesuse jalgu. (Joh 12:3.) Jeesuse sõnul oli see südamlik tegu otsekui ettevalmistus tema matmiseks. (Vt Mt 26:12 kommentaari.)
jüngrid. Johannese evangeeliumis öeldakse, et kalli õli kulutamise peale sai pahaseks Juudas Iskariot. (Joh 12:4–7.) Ilmselt olid teised apostlid temaga nõus.
kallilt maha müüa. Vt Mr 14:5 kommentaari.
naine mu ihu peale healõhnalist õli valas. Naine (vt Mt 26:7 kommentaari) tegi selle suuremeelse teo armastusest ja tänutundest Jeesuse vastu. Jeesus ütles, et kuigi naine seda ei teadnud, valmistas ta sellega tema keha ette matmiseks, sest surnukehi oli tavaks võida aromaatsete õlide ja salvidega. (2Aj 16:14.)
Ma kinnitan teile. Vt Mt 5:18 kommentaari.
kõikjal maailmas ... kuulutatakse. Nagu tekstis Mt 24:14, ütleb Jeesus ka siin, et head sõnumit kuulutatakse kogu maailmas. Ühtlasi pidi räägitama selle naise heateost. Jumala vaimu mõjutusel panid selle naise teo kirja koguni kolm evangeeliumikirjutajat. (Mr 14:8, 9; Joh 12:7; vt Mt 24:14 kommentaari.)
Siis. St 12. niisanil, samal päeval, kui toimusid salmides Mt 26:1–5 kirjeldatud sündmused. (Vt lisasid A7 ja B12 ning Mt 26:1 ja 26:6 kommentaari.)
Juudas Iskariot. Vt Mt 10:4 kommentaari.
30 hõbetükki. Matteus on ainuke evangeeliumikirjutaja, kes ütleb, mis summa eest Jeesus ära anti. Ilmselt oli tegemist 30 Tüürose hõbeseekliga. See summa näitab, kuivõrd peapreestrid Jeesust põlgasid, sest see oli Moosese seaduse järgi orja hind. (2Mo 21:32.) Kui Sakarja küsis usust taganenud iisraellastelt oma prohvetitöö eest tasu, anti ka talle 30 seeklit hõbedat, mis näitab, et teda ei peetud paremaks orjast. (Sak 11:12, 13.)
Hapnemata leibade püha esimesel päeval. Hapnemata leibade püha algas 15. niisanil, üks päev pärast paasapüha (14. niisan) ning kestis seitse päeva. (Vt lisa B15.) Jeesuse ajaks oli paasapüha selle pühaga nii tihedalt seotud, et mõnikord viidati kõigile kaheksale päevale, mille hulgas oli ka 14. niisan, kui hapnemata leibade pühale. (Lu 22:1.) Selles kontekstis võib väljendit „esimesel päeval” tõlkida ka „üks päev enne”. (Vrd Joh 1:15, 30, kus kreeka sõna prótos (esimene) on sarnases fraasis tõlgitud vastega „enne” ehk „ta oli olemas enne [prótos] mind”.) Seega, nii vanakreeka keel kui ka juudi tavad annavad aluse arvata, et jüngrid küsisid Jeesuselt selle küsimuse 13. niisanil. 13. niisani päevaajal tegid jüngrid ettevalmistusi paasapühaks, mida tähistati hiljem, „kui saabus õhtu”, ehk 14. niisani alguses. (Mr 14:16, 17.)
Kui õhtu kätte jõudis. St õhtu, millega algas 14. niisan. (Vt lisasid A7 ja B12.)
käe koos minuga kaussi pistab. Tol ajal söödi toitu kätega ja leivatükk võis olla lusika eest. Siin olev väljend võib olla ka kõnekujund koos söömise kohta. Koos söömine oli lähedase sõpruse märk. Selle inimese reetmist, kellega koos oli söödud, peeti eriti alatuks teoks. (L 41:9; Joh 13:18.)
Sa tead vastust. Sõna-sõnalt „Sa ise ütlesid seda”. Juudi idioom, millega kinnitati küsija väidet. Jeesus ütles sisuliselt: „Nagu sa ütlesid, nii ongi.” Ta andis mõista, et Juuda enda sõnad tunnistasid tema süüd. Juudas lahkus enne, kui Jeesus seadis sisse Isanda õhtusöömaaja, nagu on näha kirjakohast Joh 13:21–30. Matteus nimetab Juudast uuesti alles tekstis Mt 26:47, kui see tuli koos jõuguga Ketsemani aeda.
murdis leiba. Vana-Lähis-Idas küpsetatud leivad olid õhukesed, ja kui need olid tehtud hapnemata tainast, siis ka krõbedad. Leiva murdmisel ei olnud erilist tähendust, seda tehti selle jagamiseks. (Vt Mt 14:19 kommentaari.)
sümboliseerib. Kreeka sõna estín (on) on siin tähenduses „sümboliseerib; tähendab; tähistab”. Ilmselt said apostlid sellest just nii aru, sest Jeesus oli elus ja leib ei saanud sõna otseses mõttes olla Jeesuse keha. Sama kreeka sõna on kasutatud ka tekstis Mt 12:7, kus paljudes piiblitõlgetes on selle vasteks „tähendama”.
lepinguverd. Jehoova sõlmis võitud kristlastega uue lepingu ja Jeesuse ohvriveri pani selle kehtima. (Heb 8:10.) Jeesus kasutab siin sama väljendit, mida vahemees Mooses, kui Iisraeliga sõlmiti Siinai mäe juures seaduseleping. (2Mo 24:8; Heb 9:19–21.) Nii nagu pullide ja kitsede veri muutis kehtivaks seaduselepingu Jumala ja Iisraeli rahva vahel, nii muutis Jeesuse veri kehtivaks uue lepingu, mille Jehoova sõlmis vaimse Iisraeliga. See leping jõustus nädalatepühal aastal 33 m.a.j. (Heb 9:14, 15.)
joon värsket veini. Sõna-sõnalt „joon uut”. Piiblis kasutatakse veini vahel rõõmu sümbolina. (L 104:15; Kog 10:19.)
kiituslaule laulnud. Juudi pärimuse kohaselt lauldi esimesi hallel-laule (L 113, 114) paasasöömaajal ja teisi (L 115–118) pärast seda. Viimastes on ka messia kohta käivaid ennustusi. Laul 118 algab ja lõppeb sõnadega „Tänage Jehoovat, sest tema on hea. Tema truu armastus kestab igavesti”. (L 118:1, 29.) See võis olla viimane ülistuslaul, mida Jeesus koos oma apostlitega laulis.
enne kui kukk kireb. Kuke kiremisest räägivad kõik neli evangeeliumi, kuid üksnes Markus mainib, et kukk pidi kirema kaks korda. (Mt 26:74, 75; Mr 14:30, 72; Lu 22:34, 60, 61; Joh 13:38; 18:27.) Mišna näitab, et Jeesuse päevil peeti Jeruusalemmas kukkesid, mis kinnitab piibli õigsust. Kuke kiremine, millele siin viidatakse, toimus ilmselt väga vara hommikul.
Ketsemaniks. Ketsemani aed oli ilmselt Õlimäel, Jeruusalemmast vaadates teisel pool Kidroni orgu. Arvatakse, et aias oli õlipress, mida heebrea- või arameakeelne väljend gat šemané tähendab. Üks aia võimalik asukoht on pärimuse järgi Õlimäe lääneküljel teeharu juures. (Vt lisa B12.)
Ma olen. Sõna-sõnalt „Mu hing on”. Kreeka sõnaga psyché, mille traditsiooniline tõlkevaste on „hing”, mõeldakse siin inimest ennast. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Hing”.)
püsige valvel. Sõna-sõnalt „olge ärkvel”. Jeesus on varemgi jüngritele südamele pannud, et nad oleksid vaimselt ärkvel, kuna nad ei tea tema tulemise päeva ega tundi. (Vt Mt 24:42 ja 25:13 kommentaari.) Ta kordab seda ka tekstis Mt 26:41, kus ta seostab vaimselt ärkvel olemise palvetamisega. Samasisulisi väljendeid on piibli kreekakeelses osas palju. Sellest on näha, et vaimne ärksus on kristlasele hädavajalik. (1Ko 16:13; Kol 4:2; 1Te 5:6; 1Pe 5:8; Ilm 16:15.)
langes ta põlvili. Sõna-sõnalt „heitis ta näoli maha”, ilmselt toetudes kätele või küünarnukkidele. Piiblis on räägitud, et palvetada võib mitmes asendis, sealhulgas püsti seistes või põlvitades. Keegi võib hardaks palveks ka näoli maha heita.
mingu see karikas minust mööda. Piiblis sümboliseerib karikas sageli Jumala määratud osa ehk tahet inimese suhtes. (Vt Mt 20:22 kommentaari.) Jeesus tundis kahtlemata suurt muret teotuse pärast, mida see, et ta peab surema kui jumalateotaja ja mässule õhutaja, võib Jumalale tuua. See ajendas teda palvetama, et see karikas temast mööda läheks.
Vaim. St tegudele tõukav jõud. (Vt „Sõnaseletusi”.)
liha. Tähendab piiblis sageli ebatäiuslikku inimest.
Lähedal. Võib tõlkida ka „Näe! Lähedal”. (Vt Mt 1:20 kommentaari.)
andis talle hellalt suud. Vastav kreeka verb on soojema tähendusega kui verb, mis tekstis Mt 26:48 on tõlgitud vastega „suudlema”. Juuda soe ja südamlik tervitus näitab, kuivõrd reetlik ja silmakirjalik ta oli.
üks neist, kes oli Jeesusega. Paralleeltekst Joh 18:10 näitab, et Siimon Peetrus oli see, kes tõmbas oma mõõga, ja et ülempreestri orja nimi oli Malkus. Luuka (22:50) ja Johannese (18:10) ülestähenduses on täpsustatud, et see oli parem kõrv, mis ära raiuti. (Vt Joh 18:10 kommentaari.)
lõi ülempreestri orja. Vt Joh 18:10 kommentaari.
leegioni. Esimesel sajandil oli Rooma leegionis umbes 6000 sõdurit. 12 leegioniga mõtles Jeesus ilmselt suurt või lõputut arvu ingleid, keda tema isa võiks talle appi saata.
pühakirjas. Tähendab tavaliselt piibli heebreakeelset osa.
et prohvetite kirjutatu täide läheks. Vt Mt 1:22 kommentaari.
ülempreester Kaifase. Vt Mt 26:3 kommentaare.
Peapreestrid. St tähtsamad preestrid. (Vt Mt 2:4 kommentaari ja „Sõnaseletusi”, märksõna „Peapreester”.)
sanhedrin. Juudi kõrgeim kohus Jeruusalemmas. Kreeka sõna synédrion tähendab sõna-sõnalt „koos istumine”. Kuigi see sõna käis koosolekute kohta üldiselt, mõeldi Iisraelis sellega kohtuid. (Vt Mt 5:22 kommentaari ja „Sõnaseletusi”; vt ka lisa B12, kus on märgitud sanhedrinisaali võimalik asukoht.)
messias. Vt Mt 11:2 kommentaari.
Jah, olen. Sõna-sõnalt „Sa ise ütlesid seda”. Jeesus ei põigelnud Kaifase küsimusele vastamisest kõrvale, sest ta tunnustas ülempreestri õigust teda vande all küsitleda. (Mt 26:63.) See väljend oli juudi idioom, mis tähendas jaatavat vastust. (Mr 14:62; vt Mt 26:25 ja 27:11 kommentaari.)
Inimesepoega ... tulemas taeva pilvede peal. Jeesus viitab siin messia kohta käivale prohvetiennustusele tekstis Tn 7:13, 14 ja annab mõista, et tema ongi see, kes Jumala ette läheb ja kellele taevas valitsus antakse. (Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „Inimesepoeg”.)
vägeva paremal käel. Sõna-sõnalt „väe paremal käel”. Valitseja paremal käel oli keegi, kes oli temast tähtsuselt järgmine. (L 110:1; Ap 7:55, 56.) „Vägeva” või „väe” all mõeldakse Jumalat ennast. Paralleeltekstis Lu 22:69 on väljend „vägeva Jumala paremal käel”. Väljend „vägeva paremal käel” kannab ka mõtet, et vägeva paremal käel olles on Jeesusel endalgi vägi ja võim.
käristas ... oma kuue lõhki. Riiete lõhkikäristamine on siin meelepaha väljendav žest. Tõenäoliselt rebis Kaifas lõhki oma rinnaesise, väljendamaks „püha” viha, mille Jeesuse sõnad temas esile kutsusid.
ütle meile kui prohvet, kes sind lõi. Jeesuselt ei oodatud mitte ennustamist, vaid jumaliku ilmutuse kaudu äraarvamist. Paralleeltekstides Mr 14:65 ja Lu 22:64 on näha, et Jeesuse mõnitajad olid tema näo kinni katnud, et ta ei näeks, kes teda lööb.
väravahoone. Sõna-sõnalt „värava”. Markus kasutab sõna, mis võib tähendada eeskoda, vestibüüli või eesõue. See näitab, et tegemist polnud lihtsalt väravaga. (Mr 14:68.) Ilmselt oli see mingi käik või vaheruum, mis viis välisuksest siseõue.
keelemurre. Võib tõlkida ka „aktsent”, „kõneviis”. Peetruse Galilea murre võis oma sõnavara või häälduse poolest erineda heebrea keelest, mida kõneldi Juudamaal. Arvatakse, et galilealaste keelt võisid mõjutada välismaalased.
vandus. Peetrus oli hirmul ja tahtis juuresolijaid veenda, et räägib tõtt.
kires kukk. Vt Mr 14:72 kommentaari.
Pildid ja videod
Selliseid väikseid vaasisarnaseid lõhnaainepudeleid ehk alabastroneid tehti algselt ainult alabastrist, kaltsiumkarbonaadi erimist, mida leidus Egiptuses Alabastroni lähedal. Pildil olev pudel on leitud Egiptusest ning see on dateeritud vahemikku 150 e.m.a kuni 100 m.a.j. Hiljem hakati samasuguseid pudeleid valmistama ka odavamatest materjalidest, näiteks kipsist, ent kuna neid kasutati samal otstarbel, nimetati neidki alabastroniteks. Kallid võided ja parfüümid – nagu need, millega võiti Jeesust Galileas ühe variseri majas ja Betaanias endise pidalitõbise Siimoni majas – pandi alati ehtsast alabastrist pudelitesse.
Paasatoit koosnes küpsetatud lambast (ühtegi luud ei tohtinud murda) (1), hapnemata leivast (2) ning kibedatest rohttaimedest (3). (2Mo 12:5, 8; 4Mo 9:11.) Kibedad rohttaimed, mis Mišna järgi võisid olla salat, sigur, kress, salatsigur ja võilill, meenutasid iisraellastele tõenäoliselt nende kibedat orjapõlve Egiptuses. Jeesus kasutas hapnemata leiba oma täiusliku inimkeha sümbolina. (Mt 26:26.) Ja apostel Paulus nimetas Jeesust „meie paasatalleks”. (1Ko 5:7.) Esimeseks sajandiks oli hakatud paasatoidu juurde tarvitama ka veini (4). Jeesus ütles, et vein sümboliseerib tema verd, mis pidi ohvrina valatama. (Mt 26:27, 28.)
Viinapuid (Vitis vinifera) on kasvatatud juba tuhandeid aastaid ja Jeesuse päevil võis neid Iisraelis kõikjal näha. Kui puitu oli piisavalt, tehti viinapuude toestamiseks vaiasid või võresid. Talvel viinapuid kärbiti ja lõigati ära eelmise aasta kasvud. Kevadel tärkasid uued kasvud, ja kui need vilja ei kandnud, lõigati ka need ära. (Joh 15:2.) Tänu sellele andsid viinapuud rohkem saaki ja viinamarjad olid kvaliteetsemad. Jeesus võrdles oma isa aednikuga, ennast viinapuuga ja jüngreid okstega. Nii nagu oksad peavad puu küljes olema, et elus püsida ja vilja kanda, tuleb Jeesuse jüngritel temaga ühte jääda, et vaimses mõttes elus püsida ja vilja kanda. (Joh. 15:1, 5.)