1., 2. Mida Peetrus tõenäoliselt ihkas, kui Jeesus kõneles Kapernaumas, kuid mis tegelikult juhtus?

PEETRUS jälgis Jeesust kuulama tulnud inimeste näoilmeid ja teda valdas rahutus. Nad olid Kapernauma sünagoogis. Selles linnas oli Peetruse kodu. Siin, Galilea mere põhjakaldal, pidas ta kaluriametit. Paljud tema sõbrad, sugulased ja ametivennad elasid siin. Tõenäoliselt ihkas Peetrus, et tema kaaslinlased näeksid Jeesust nii nagu tema ja jagaksid tema vaimustust saada õpetust Jumala kuningriigi kohta suurimalt õpetajalt. Tundus, et midagi niisugust sel päeval ei juhtu.

² Paljud ei kuulanud enam Jeesust. Mõned nurisesid häälekalt ja panid ta sõnu pahaks. Kõige enam tegi aga Peetrusele muret mõningate Jeesuse jüngrite reaktsioon. Nende nägudel ei peegeldunud enam heameel millegi olulise mõistmisest, avastamisrõõm ega õnn tõe tundmaõppimise üle. Nüüd näisid nad ärritunud, koguni kibestunud. Osa neist väljendas rahulolematust, pidades Jeesuse kõnet šokeerivaks. Nad keeldusid edasi kuulamast, väljusid sünagoogist ega järginud enam Jeesust. (Loe Johannese 6:60, 66.)

3. Mida aitas usk Peetrusel korduvalt teha?

³ See oli Peetrusele ja teistele apostlitele raske aeg. Ka Peetrus ei saanud täielikult aru, mida Jeesus sel päeval rääkis. Kahtlemata ta mõistis, et kui Jeesuse juttu sõna-sõnalt võtta, võis see meelepaha tekitada. Mida Peetrus tegi? See ei olnud sugugi esimene kord, kui tema ustavus oma isandale proovile pandi, ega jäänud ka viimaseks. Vaatame, kuidas usk aitas Peetrusel nende raskustega toime tulla ning ustavaks jääda.

4., 5. Kuidas oli Jeesus tegutsenud mitmel korral vastupidi inimeste ootustele?

⁴ Tihti tuli ette, et Jeesus tekitas Peetruses üllatust. Ikka ja jälle tegutses ning rääkis tema isand vastupidi inimeste ootustele.  Kõigest päev varem oli Jeesus ime läbi toitnud tuhandeid inimesi, kes omakorda püüdsid teda kuningaks teha. Kuid ta üllatas paljusid, kui läks nende keskelt ära ning käskis jüngritel asuda paadiga Kapernauma poole teele. Kui jüngrid olid öösel üle vee sõudmas, üllatas Jeesus neid jällegi, kui kõndis tormisel Galilea merel ning andis Peetrusele olulise usuõppetunni.

⁵ Hommikul selgus üsna pea, et rahvahulgad olid neile järgnenud. Ilmselt ei janunenud nad siiski vaimsete tõdede järele, vaid soovisid näha, kuidas Jeesus neid taas ime läbi toidab. Jeesus noomis inimesi nende materialistliku hoiaku pärast (Joh. 6:25—27). Kõnelus jätkus Kapernauma sünagoogis, kus Jeesus — järjekordselt vastu ootusi — püüdis neile õpetada tähtsat, kuid raskesti mõistetavat tõde.

6. Millist näidet Jeesus kasutas ja kuidas tema kuulajad reageerisid?

⁶ Jeesus ei tahtnud, et need inimesed näeksid temas ainult füüsilise toidu allikat, vaid vaimset andi Jumalalt, isikut, kelle elu ja surm inimesena teeb võimalikuks igavese elu. Niisiis tõi ta näite, milles võrdles end mannaga: leivaga, mida Jumal taevast Moosese päevil andis. Kui mõned hakkasid omavahel vaidlema, kasutas Jeesus ilmekat näidet, selgitades, et elu saamiseks tuleb maitsta tema liha ja verd. Nüüd aga muutusid vastuväited ägedaks. Mõned ütlesid: „See kõne on šokeeriv. Kes suudab seda kuulata?” Paljud Jeesuse jüngrid lakkasid teda siitpeale järgimast (Joh. 6:48—60, 66). *

7., 8. a) Mida Peetrus Jeesuse rolli kohta veel ei mõistnud? b) Mida vastas Peetrus Jeesuse küsimusele, mis oli suunatud kõigile apostlitele?

⁷ Mida tegi Peetrus? Kahtlemata oli temagi segaduses Jeesuse sõnade pärast. Ta ei mõistnud veel, et Jeesus peab Jumala tahte täideviimiseks surema. Kas ka Peetrus tundis kiusatust ära minna nagu need muutliku meelega jüngrid, kes Jeesuse tol päeval maha jätsid? Ei. Peetrus erines neist meestest millegi olulise poolest. Mis see oli?

⁸ Jeesus pöördus oma apostlite poole ja ütles: „Kas ka teie tahate ära minna?” (Joh. 6:67). Tema küsimus oli suunatud kõigile kaheteistkümnele, kuid Peetrus oli see, kes vastas. Nii oli see sageli. Peetrus võis olla neist vanim. Igal juhul oli ta apostlitest kõige otsekohesem ja harva kõhkles ta oma mõtteid välja öelda. Sel korral oli Peetrusel mõttes kaunis ja meeldejääv  ütlus: „Issand, kelle juurde oleks meil minna? Sinul on igavese elu sõnad” (Joh. 6:68).

9. Mis näitab, et Peetrus oli Jeesusele ustav?

⁹ Kas ei puuduta need sõnad su südant? Peetruse usk Jeesusesse oli aidanud tal kasvatada suurepärast omadust — ustavust. Peetrus mõistis hästi, et Jehoova ei ole andnud teist päästjat kui Jeesus ja et Jeesus toob pääste oma õpetuste kaudu Jumala kuningriigi kohta. Peetrus teadis, et ehkki mõned asjad võisid temas hämmeldust tekitada, polnud tal kuhugi mujale minna, kui ta soovis Jumala heakskiitu ning igavese elu õnnistust.

10. Kuidas saame meie Peetruse ustavust eeskujuks võtta?

¹⁰ Kas ka sina tunned nii? Tänapäeval väidavad paljud, et nad armastavad Jeesust, kuid kahjuks ei ole nad talle ustavad. Et olla Kristusele tõeliselt ustav, on meil vaja suhtuda tema õpetustesse samamoodi nagu Peetrus. Meil tuleks neid tundma õppida, püüda nende tähendust mõista ja nende järgi elada, isegi kui need erinevad meie ootustest või eelistustest. Üksnes siis, kui jääme ustavaks, on meil lootus saada igavene elu, mille Jeesus tahab meile anda. (Loe Laul 97:10.)

11. Kuhu Jeesus koos oma järelkäijatega rändas? (Vaata ka allmärkust.)

¹¹ Peagi pärast seda kiiret aega võttis Jeesus oma apostlite ja mõnede jüngritega ette pika teekonna põhja poole. Tõotatud maa põhjapoolseimas osas paiknes Hermoni mägi, mille lumist tippu võis mõnikord näha peegeldumas Galilea mere sinerdavalt pinnalt. Mägi nende ees paistis järjest suurem, kui nad mööda tõusvat maastikku Filippuse Kaisarea lähedal asuvatesse küladesse suundusid. * Selles maalilises paigas, kust lõuna poole vaadates võis näha suurt osa tõotatud maast, küsis Jeesus oma järelkäijatelt tähtsa küsimuse.

12., 13. a) Miks tundis Jeesus huvi selle vastu, kuidas inimesed temasse suhtuvad? b) Kuidas väljendas Peetrus siirast usku Jeesusesse?

¹² „Kelle ütlevad rahvahulgad mind olevat?” tahtis Jeesus teada. Võime ette kujutada, kuidas Peetrus vaatab oma isanda terastesse silmadesse, märgates tema pilgus jällegi lahkust ning selgesti tajutavat tohutut tarkust. Jeesust huvitas, milliseid järeldusi inimesed tegid selle põhjal, mida nad nägid ja kuulsid.  Jüngrid vastasid talle, korrates mõningaid üldlevinud väärarvamusi tema kohta. Kuid Jeesus tahtis teada enamat. Kas tema lähimad järelkäijad arvavad temast samamoodi? „Aga teie, kelleks teie mind peate?” päris ta (Luuka 9:18—20).

¹³ Taas oli Peetrus kiire vastama. Ta väljendas end lihtsalt ja jõuliselt, tehes järelduse, milleni paljud sealolijaist olid enda südames jõudnud. „Sina oled Kristus, elava Jumala Poeg.” Võime ette kujutada, kuidas Jeesus Peetrusele heakskiitvalt naeratab ja teda soojalt kiidab. Jeesus tuletas Peetrusele meelde, et seda tähtsat tõde ei aidanud tal mõista mitte mõni inimene, vaid Jumal Jehoova, kes avab selle kõigile, kel on siiras usk. Peetrus oli võimeline mõistma ühte tähtsaimat tõde, mille Jehoova senini oli avaldanud — seda, kes on ammu tõotatud Messias ehk Kristus. (Loe Matteuse 16:16, 17.)

14. Millised erilised ülesanded andis Jeesus Peetrusele?

¹⁴ Kristus oli see, keda muistses prohvetikuulutuses nimetati kiviks, mille ehitajad kõrvale heidavad (Laul 118:22; Luuka 20:17). Pidades silmas neid ennustusi, andis Jeesus teada, et Jehoova rajab koguduse sellelesamale kivile ehk kaljule, kelleks Peetrus ta äsja oli tunnistanud. Seejärel andis ta Peetrusele selles koguduses väga erilised ülesanded. Ta ei seadnud Peetrust teistest apostlitest kõrgemale, nagu mõned on arvanud, vaid usaldas talle vastutusrikkaid ülesandeid. Ta andis Peetrusele „kuningriigi võtmed” (Matt. 16:18, 19). Peetrus pidi avama võimaluse pääseda Jumala kuningriiki kolmele inimrühmale: esmalt juutidele ja proselüütidele, siis samaarlastele ja lõpuks teistest rahvustest inimestele ehk mittejuutidele.

15. Mille eest tegi Peetrus Jeesusele etteheiteid ja mida ta ütles?

¹⁵ Hiljem aga Jeesus ütles, et need, kellele on palju antud, kannavad ka suuremat vastutust. Need sõnad osutusid Peetruse puhul tõeks (Luuka 12:48). Jeesus avaldas veel tähtsaid tõdesid enda kui Messia kohta, sealhulgas ka selle, et teda ootavad ees kannatused ja surm Jeruusalemmas. Peetrust häiris see mõte. Ta viis Jeesuse kõrvale ja tegi talle etteheiteid, öeldes: „Issand, säästa ennast. Seda sinuga küll ei juhtu” (Matt. 16:21, 22).

16. Kuidas Jeesus Peetruse mõtteviisi parandas ja milline nõuanne tema sõnades meile leidub?

 ¹⁶ Peetrusel olid kindlasti head kavatsused, seega tuli Jeesuse vastus talle üllatusena. Jeesus keeras Peetrusele selja, vaatas teiste jüngrite poole, kes tõenäoliselt olid mõelnud midagi sarnast, ja ütles: „Eemale minust, Saatan! Sa oled mulle komistuskiviks, sest sa ei mõtle mitte Jumala mõtteid, vaid inimeste mõtteid” (Matt. 16:23; Mark. 8:32, 33). Jeesuse sõnades on praktiline nõuanne meile kõigile. Inimestel on kalduvus lasta oma mõtteviisil saada tähtsamaks Jumala mõtteviisist. Kui lubame sel juhtuda, isegi kui meil on head kavatsused, võime tahtmatult asuda Saatana, mitte Jumala poolele. Ent kuidas Peetrus reageeris?

17. Mida Jeesus mõtles, kui ütles Peetrusele „eemale minust”?

¹⁷ Muidugi ei arvanud ta, et Jeesus nimetas teda sõna otseses mõttes Saatanaks. Pealegi ei rääkinud Jeesus Peetrusega nii nagu Saatanaga. Viimasele oli Jeesus öelnud sõnad „mine minema”, kuid öeldes Peetrusele „eemale minust”, kasutas ta algkeeles sõnu, mida võiks tõlkida ka „mine mu taha” (Matt. 4:10). Jeesus ei heitnud kõrvale seda apostlit, kelles ta nägi palju head, vaid lihtsalt parandas tema valet mõtteviisi. Pole raske mõista, et Peetrus pidi lakkama olemast oma isanda ees kui komistuskivi ning minema tema taha kui toetav järgija.

18. Kuidas näitas Peetrus oma ustavust ja mismoodi me teda jäljendada saaksime?

¹⁸ Kas Peetrus sai vihaseks, hakkas vaidlema või tusatsema? Ei. Ta lasi end alandlikult parandada ja näitas sellega taas oma ustavust. Kõik need, kes järgivad Kristust, vajavad aeg-ajalt, et neid parandataks. Vaid juhul, kui me distsiplineerimise alandlikult vastu võtame ja sellest õpime, võime saada järjest lähedasemaks Jeesus Kristuse ja tema isa Jumal Jehoovaga. (Loe Õpetussõnad 4:13.)

19. Mida üllatavat Jeesus lausus ja mida võis Peetrus seepeale mõelda?

¹⁹ Peagi lausus Jeesus taas midagi üllatavat: „Ma ütlen teile,  ja see on tõsi, et mõned neist, kes siin seisavad, ei maitse surma enne, kui nad näevad inimese Poega tulemas oma kuningriigis” (Matt. 16:28). Kindlasti tekitasid need sõnad Peetruses huvi: „Mida Jeesus küll silmas pidas? Kas Jeesuse sõnad käivad ka minu kohta?” Peetrus võis selles kahelda, kuna teda oli äsja tõsiselt parandatud.

20., 21. a) Millise nägemuse tunnistajaks Peetrus oli? b) Kuidas aitasid nägemuse ajal kuuldud sõnad Peetrusel oma arusaama korrigeerida?

²⁰ Umbes nädal hiljem viis aga Jeesus Jaakobuse, Johannese ja Peetruse „kõrgele mäele”, milleks võis olla vaid paarikümne kilomeetri kaugusel asuv Hermoni mägi. Arvatavasti oli öö, kuna need kolm meest võitlesid unega. Ent samal ajal kui Jeesus palvetas, juhtus midagi, mis tõi nad täiesti ärkvele (Matt. 17:1; Luuka 9:28, 29, 32).

²¹ Jeesus hakkas nende silme ees muutuma. Ta nägu hakkas  hiilgama ning muutus kiirgavaks nagu päike. Ka tema riided olid kiiskavvalged. Siis ilmusid Jeesuse juurde kaks isikut, kellest üks kujutas Moosest ja teine Eelijat. Nad rääkisid „tema äraminekust, mis pidi aset leidma Jeruusalemmas”: ilmselgelt tema surmast ja ülesäratamisest. Nüüd polnud mingit kahtlust, et Peetrus oli eksinud, kui keeldus uskumast, et Jeesusel seisab ees nii piinarikas kogemus! (Luuka 9:30, 31.)

22., 23. a) Millest ilmnes Peetruse entusiasm ja südamlikkus? b) Milline teine ime sai Peetrusele, Jaakobusele ja Johannesele sel ööl osaks?

²² Peetrus ihkas selles erakordses nägemuses kuidagi osaleda. Ilmselt ei tahtnud ta, et see otsa saaks. Talle tundus, nagu hakkaksid Mooses ja Eelija Jeesuse juurest lahkuma. Siis sõnas Peetrus: „Õpetaja, meil on siin hea olla, las me püstitame kolm telki: ühe sinule ja ühe Moosesele ja ühe Eelijale.” Muidugi ei läinud telke vaja. See oli ju kõigest nägemus ja need kaks Jehoova teenijat olid ammu surnud. Peetrus ei mõistnud tegelikult, mida ta räägib. Ent kas sinu südant ei puuduta selle mehe entusiasm ja südamlikkus? (Luuka 9:33.)

²³ Peetrusele, Jaakobusele ja Johannesele sai sel ööl osaks veel teinegi ime. Mäel tekkis pilv ja see varjas neid. Pilvest kostis Jehoova enda hääl! Ta sõnas: „See on minu Poeg, kelle ma olen valinud. Teda kuulake!” Siis nägemus lõppes ja nad olid Jeesusega mäel üksi (Luuka 9:34—36).

24. a) Kuidas mõjutas Peetrust nägemus Jeesuse muutumisest? b) Mida me peaksime tegema, et see nägemus võiks ka meid tugevdada?

²⁴ Milline kingitus oli see nägemus küll Peetrusele ja on ka meile! Aastakümneid hiljem kirjutas ta sellest aust, mis talle tol ööl oli osaks saanud, kui ta nägi „tema ülevust oma silmaga”. Tegelikult nägi ta eelpilti Jeesusest aulise taevase kuningana. See nägemus kinnitas mitmete Jumala Sõna ennustuste õigsust ja tugevdas Peetruse usku eesootavateks katsumusteks. (Loe 2. Peetruse 1:16—19.) Nagu Peetrust, võib see tugevdada ka meid, kui jääme ustavaks isandale, kelle Jehoova on pannud meie üle, ning õpime temalt, laseme tal end distsiplineerida ja parandada ning järgime teda alandlikult iga päev.