1., 2. a) Mis tööd Rutt tegi? b) Mida head sai Rutt teada Jumala seaduse ja tema rahva kohta?

RUTT põlvitas odravihkude kõrval, mis ta päeva jooksul oli korjanud. Õhtu oli laskunud üle Petlemma-lähedaste põldude ning paljud töölised vantsisid ülal mäeseljakul seisva linnakese poole. Ruti lihased andsid kahtlemata tunda, oli ju naine hommikust saati tööd rühmanud. Veelgi tegi ta tööd, pekstes kaika või koodiga viljapeadest terasid välja. Lõppkokkuvõttes oli tal olnud hea päev, palju parem, kui ta oli lootnud.

² Kas viimaks ometi oli elu hakanud noorele lesele naeratama? Nagu nägime eelmisest peatükist, oli Rutt jäänud oma ämma Noomi juurde. Ta oli tõotanud Noomile, et ei jäta teda maha ning et Noomi Jumalast Jehoovast saab ka tema Jumal. Kahekesi olid need lesknaised tulnud Moabimaalt Petlemma, kus moablanna Rutt oli peagi teada saanud, et Jehoova seadus võimaldab Iisraelis elavatel vaestel ja ka võõramaalastel elatada end viisil, mis ei alanda nende väärikust. Ja nüüd tõdes Rutt, et Jehoova seaduse all elava rahva seas on inimesi, kes tõesti armastavad Jehoovat, ning nende osutatud lahkus oli palsam Ruti hingele.

3., 4. a) Kuidas Boas Rutti julgustas? b) Kuidas võib Ruti eeskuju aidata meil tulla toime praeguse majanduslikult keerulise ajaga?

³ Üks neid inimesi oli Boas, rikas vanem mees, kelle põldudel Rutt oli järelnoppinud. Boas oli sel päeval talle isalikku tähelepanu osutanud. Ta oli Rutti heldelt kiitnud, et see hoolitseb eaka Noomi eest ja on tulnud varjule tõelise Jumala Jehoova tiibade alla. Boase sõnadele mõtlemine soojendas tahes-tahtmata Ruti südant. (Loe Rutt 2:11—14.)

⁴ Sellegipoolest võis Rutt mõtiskleda, mis tema elust edasi saab. Kuidas suudab tema, vaene võõramaalane, kel pole ei meest ega last, elatada nii ennast kui ka Noomit? Kas järelnoppimisest piisab? Ja kes hoolitseb tema enda eest, kui ta kord  vanaks jääb? On arusaadav, et sellised mõtted võisid Rutti vaevata. Praegusel majanduslikult keerulisel ajal on paljudel samasugused mured. Vaadelgem, kuidas aitas usk Rutil oma raskustes hakkama saada, ja mõelgem, kuidas me saame tema eeskuju järgida.

5., 6. a) Miks võib öelda, et Ruti esimene tööpäev Boase põllul järelnoppijana läks hästi korda? b) Kuidas Noomi Rutti nähes reageeris?

⁵ Kui Rutt oli viljapeksu lõpetanud ja terad kokku kogunud, nägi ta, et oli saanud „umbes eefa otri”, mis teeb tänapäevases mõõdus 22 liitrit. Selline kogus vilja võis kaaluda ligi 15 kilo. Rutt vinnas pambu selga — või ehk kandis seda pea peal — ja sammus üha tihenevas videvikus Petlemma poole (Rutt 2:17, UM).

⁶ Noomi juba ootas oma kallist miniat ja võib-olla lausa ahhetas, kui nägi Ruti rasket viljalaadungit. Rutt tõi kaasa ka ülejäägi lõunaeinest, mida Boas oli töölistele pakkunud, ning naised võtsid koos kehakinnitust. Noomi küsis: „Kus sa täna noppisid ja kus sa töötasid? Olgu õnnistatud see, kes sinust hoolis!” (Rutt 2:19). Noomi oli terane: näinud Ruti suurt viljakogust, järeldas ta, et keegi hea inimene oli noort lesknaist märganud ja aidanud.

7., 8. a) Keda nägi Noomi Boase lahkuse taga ja miks võib nii öelda? b) Kuidas ilmnes taas Ruti truu armastus oma ämma vastu?

⁷ Rutt jutustas Noomile oma päevast ja sellest, kui lahke oli Boas tema vastu olnud. Kuuldust liigutatuna lausus Noomi: „Õnnistagu teda Jehoova, kes pole loobunud oma heldusest [„truust armastusest”, UM] elavate ja surnute vastu!” (Rutt 2:20). Noomi nägi Boase lahkuse taga Jehoovat, kes ajendab oma teenijaid olema helded ja tõotab nende heateod tasuda. * (Loe Õpetussõnad 19:17.)

⁸ Noomi soovitas Rutil võtta vastu Boase ettepanek teha järelnoppimist tema põllul ta tüdrukute seltsis, et töömehed teda ei tülitaks. Rutt talitaski ämma soovituse järgi. Peale selle on jutustuses öeldud, et „ta elas oma ämma juures” (Rutt 2:22, 23). Nendest sõnadest ilmneb taas kord Ruti silmapaistev  voorus: tema truu armastus. Ruti eeskujule mõeldes võiksime iseendid läbi uurida. Kas meie peame peresuhteid kalliks, toetame ustavalt oma lähedasi ja pakume neile abi, kui nad seda vajavad? Meie truu armastus ei jää Jehooval eales märkamata.

9. Mida võib Rutilt ja Noomilt peresuhete kohta õppida?

⁹ Kas Rutt ja Noomi olid ikka päris pere? Mõnes kultuuris ollakse seisukohal, et tõelisest perest saab rääkida ainult siis, kui seal on olemas kõik liikmed: mees, naine, lapsed, vanavanemad ja nii edasi. Ruti ja Noomi lugu aga näitab, et Jehoova teenijate seas võib tõelise pere moodustada ka kõige väiksem leibkond, kui selle liikmed loovad kodus sooja, lahke ja armastava pereõhkkonna. Kas sina väärtustad oma peret, ükskõik kui suur või väike see ka poleks? Jeesus ütles, et needki, kes on üksikud, võivad leida endale pere: kristliku koguduse (Mark. 10:29, 30).

10. Mida tahtis Noomi Ruti heaks teha?

¹⁰ Rutt töötas Boase põllul odralõikusest kuni nisukoristuseni, praeguse kalendri järgi umbkaudu aprillist juunini. Nädalad möödusid ja Noomi mõtles ilmselt üsna palju sellele, mida ta oma armsa minia heaks teha saaks. Moabimaal oli Noomi olnud kindel, et ta ei suuda iialgi aidata Rutil uut abikaasat leida (Rutt 1:11—13). Nüüd ta enam nii ei mõelnud. Ta lausus Rutile: „Mu tütar, kas ma ei peaks otsima sulle varjupaika, et su käsi võiks käia hästi?” (Rutt 3:1). Tol ajal oli tavaks, et vanemad otsisid lastele abikaasad, ning Rutt oli Noomile sama hästi kui tütar. Noomi ütles, et ta tahaks leida Rutile varjupaiga, mõeldes sellega kaitset ja turvatunnet, mida kodu ja mees võiksid talle pakkuda. Kuid mismoodi saaks Noomi seda teha?

11., 12. a) Millisele Jumala seaduse sättele Noomi viitas, kui ta nimetas Boast nende suguvõsa lunastajaks? b) Kuidas reageeris Rutt oma ämma nõuandele?

¹¹ Kui Rutt esimest korda Boase nime mainis, ütles Noomi: „See mees on meie lähem sugulane, ta on üks meie suguvõsa lunastajaid” (Rutt 2:20). Mida ta silmas pidas? Jumala seaduses olid sätted perede heaks, kes olid vaesuse või raske kaotuse tõttu  kitsikusse sattunud. Kui naine jäi leseks, enne kui ta oli lapsi ilmale toonud, oli ta eriti õnnetus olukorras, sest ilma järeltulijata oleks tema mehe nimi tulevaste põlvede seast kadunud. Jumala seadus aga lubas surnud mehe vennal lesega abielluda, et naine võiks sünnitada järeltulija, kes kannaks edasi kadunu nime ja hoolitseks perekonna omandi eest (5. Moos. 25:5—7). *

¹² Noomi rääkis oma plaanist. Võime kujutleda, kuidas Rutt pärani silmi oma ämma kuulas. Iisraeli seadus oli Rutile ikka veel uus ja paljud kohalikud kombed tundusid talle tõenäoliselt võõrapärased. Ent ta pidas Noomist sügavalt lugu ja kuulas kikkiskõrvu igat tema sõna. See, mida Noomi teha soovitas, võis tunduda veider ja piinlik, see võis koguni panna ta alandavasse olukorda. Siiski oli Rutt nõus nõnda tegema. Ta ütles alandlikult: „Ma teen kõik, mis sa mulle ütled!” (Rutt 3:5).

13. Mida me võime Rutilt õppida selle kohta, kuidas vanemate inimeste nõuannetesse suhtuda? (Vaata ka Iiob 12:12.)

¹³ Mõnikord on noortel raske endast vanemate ja kogenumate nõuandeid kuulda võtta. Neil võib kergesti tekkida tunne, et vanemad inimesed ei mõista nende probleeme ja raskusi. Ruti eeskuju aga näitab, et kui me kuulame alandlikult endast vanemaid, kes meid armastavad ja meile parimat soovivad, võivad tulemused olla väga head. (Loe Laul 71:17, 18.) Mida  siis Noomi Rutil teha soovitas ja millise tasu Rutt sai, kui nõu kuulda võttis?

14. Mis oli viljapeksuplats ja mida seal tehti?

¹⁴ Samal õhtul läks Rutt viljapeksukohta: kõvaks tallatud platsile, kus põllumehed käisid oma vilja peksmas ja tuulamas. „Viljapeksuplats” asus harilikult künka nõlval või harjal, kus pärastlõunal ja õhtu hakul puhus tugev tuul (Rutt 3:3, UM). Et aganaid ja kõrsi vilja hulgast eraldada, loopisid töölised hargi või viskekühvliga vilja õhku. Kerged aganad lendasid tuulega minema, terad aga kukkusid tagasi maha.

15., 16. a) Jutusta, mis leidis aset viljapeksuplatsil, kui Boas õhtul töötegemise lõpetas. b) Kuidas avastas Boas, et Rutt lebab ta jalgade juures?

¹⁵ Rutt jälgis salamahti, kuidas töömelu rauges. Boas oli juhtinud odra tuulamist ning saanud õhtuks suure hunniku vilja. Siis sõi ta mehise õhtusöögi ja heitis viljakuhila kõrvale magama. See oli ilmselt üldine tava, mille eesmärk oli kaitsta kallihinnalist saaki varaste ja rüüstajate eest. Rutt nägi, kuidas Boas ennast puhkama asutas. Oli saabunud aeg hakata Noomi plaani ellu viima.

¹⁶ Süda rinnus puperdamas, hiilis Rutt lähemale. Oli näha, et mees magab sügavalt. Rutt läks tema jalgade juurde, tõstis neilt katte ja heitis sinnasamasse maha, täpselt nagu Noomi oli käskinud. Siis jäi ta ootama. See aeg võis tunduda talle terve igavik. Kesköö paiku Boas liigahtas. Külmavärin jooksis üle  ta ihu ja ta tõusis istukile, ilmselt selleks, et jalgu katta. Järsku tajus ta, et ta pole üksi. „Vaata, naine magas ta jalgade juures!” öeldakse jutustuses (Rutt 3:8).

17. Millist kahte fakti eiravad need, kes vihjavad, et Rutt tegi midagi sündsusetut?

¹⁷ „Kes sa oled?” küsis mees. Rutt vastas, võimalik et värinaga hääles: „Mina olen Rutt, su ümmardaja! Laota hõlm oma ümmardaja peale, sest sina oled suguvõsa lunastaja!” (Rutt 3:9). Mõned nüüdisaja piiblitõlgendajad on väitnud, et Ruti tegudest ja sõnadest kumab läbi seksuaalne alatoon. Kuid nad eiravad kahte fakti. Esiteks järgis Rutt oma aja kombeid, ning paljusid noist ammustest tavadest ei pruugi meie mõista. Oleks vale tõlgendada Ruti tegusid läbi praegusaja mandunud moraali prisma. Teiseks näitab Boase vastus selgelt, et tema silmis oli Ruti käitumine kõigiti puhas ja laitmatu.

18. Mida ütles Boas, et Rutti rahustada, ja millisest kahest olukorrast ilmnes tema sõnutsi Ruti truu armastus?

¹⁸ Boase leebe, lahke hääletoon kahtlemata rahustas Rutti. Mees ütles: „Õnnistagu sind Jehoova, mu tütar! Sa oled nüüd viimaks osutanud oma armastust paremini kui varem, et sa ei ole järele jooksnud noortele meestele, olgu nad vaesed või rikkad!” (Rutt 3:10). Öeldes „varem”, pidas Boas silmas truud armastust, mida Rutt oli osutanud, kui ta oli koos Noomiga Iisraeli tulnud ja tema eest hoolitsenud. „Viimaks” viitas käesolevale olukorrale. Boas märkis, et Ruti-taoline noor naine oleks võinud otsida endale abikaasat palju nooremate meeste hulgast, olgu need rikkad või vaesed. Rutt aga ei tahtnud teha head mitte ainult Noomile, vaid ka tema kadunud abikaasale, et surnud mehe nimi ei kaoks tema kodumaalt. On mõistetav, et selline omakasupüüdmatus avaldas Boasele sügavat muljet.

19., 20. a) Miks Boas Rutiga kohe ei abiellunud? b) Mil viisil näitas Boas üles lahkust ja hoolivust Ruti vastu ning seda, et ta arvestab Ruti mainega?

¹⁹ Boas jätkas: „Ja nüüd, mu tütar, ära karda; kõik, mida sa soovid, ma teen sulle, sest mu rahva väravas teab igaüks, et sa oled tubli naine!” (Rutt 3:11). Boasel oli väga hea meel väljavaate üle Rutiga abielluda. Võib-olla ei tulnud ettepanek saada Ruti lunastajaks Boasele täieliku üllatusena. Ent õilsa  mehena ei tahtnud ta toimida lihtsalt nii, nagu talle endale meeldib. Ta ütles Rutile, et üks teine mees on Noomi surnud abikaasale veel lähem sugulane kui tema. Ta lubas minna ja pakkuda kõigepealt temale võimalust Rutt lunastada ja temaga abielluda.

²⁰ Boas palus Rutil uuesti maha heita ja puhata kuni aoni: siis võiks Rutt märkamatult minema lipsata. Boas tahtis kaitsta nii Ruti kui ka enda mainet. Ta mõistis, et kui inimesed saaksid teada, et Rutt on tema juures käinud, võiksid nad arvata, et nende vahel on toimunud midagi sündsusetut. Rutt heitiski taas Boase jalge juurde, tõenäoliselt kergendustundega, kuna mees oli tema palvele nii südamlikult reageerinud. Enne varavalget tõusis Rutt üles. Boas võttis Ruti ülerõiva ja täitis selle heldelt suure koguse odraga. Seejärel läks Rutt tagasi Petlemma. (Loe Rutt 3:13—15.)

21. Tänu millele oli Rutil tubli naise maine ja kuidas me võime teda jäljendada?

²¹ Kui väga võis küll Ruti südant soojendada see, kui ta mõtles Boase sõnadele! Oli ju mees öelnud, et ta on rahva hulgas tuntud kui tubli naine. Küllap oli Ruti head mainet kujundanud paljuski tema palav soov õppida tundma Jehoovat ja teda teenida. Lisaks oli Rutt osutanud suurt lahkust ja hoolivust Noomi ja tema rahva vastu sellega, et oli meeleldi omaks võtnud iisraellaste põhimõtted ja kombed, mida ta varem ei tundnud. Meil tasuks Ruti usku jäljendada ning suhtuda teistesse, nende tõekspidamistesse ja tavadesse sügava lugupidamisega. Kui me seda teeme, võime meiegi saada teiste silmis hea maine.

22., 23. a) Miks võis Boas kinkida Rutile kuus mõõtu otri? (Vaata ka allmärkust.) b) Millist nõu andis Noomi Rutile?

²² „Kuidas sul läks, mu tütar?” küsis Noomi, kui Rutt koju jõudis. Noomi võis selle küsimusega mõelda seda, kas Rutt on endiselt vaba lesknaine või ehk terendab juba silmapiiril abielu. Rutt jutustas õhinal oma ämmale kõigest, mis tema ja Boase vahel oli sündinud. Ta tõi lagedale ka heldekäelise kingituse, mille Boas oli palunud Noomile anda (Rutt 3:16, 17). *

 ²³ Noomi andis Rutile tarka nõu mitte minna sel päeval põllule järelnoppima, vaid jääda koju. Ta kinnitas Rutile: „See mees ei puhka, enne kui ta täna asja on toime saatnud!” (Rutt 3:18).

24., 25. a) Millest ilmnes, et Boas oli õiglane ja isetu mees? b) Kuidas Rutti õnnistati?

²⁴ Noomi ei eksinud. Boas läkski linnaväravasse, kus linna vanemad tavapäraselt kokku said, ning jäi ootama, kuni Noomi mehe lähim sugulane möödub. Tunnistajate juuresolekul pakkus Boas talle võimalust olla suguvõsa lunastajaks ja abielluda Rutiga. Mees keeldus, öeldes, et nõnda rikuks ta omaenda pärisosa. Seejärel ütles Boas linnaväravas tunnistajate ees, et tema ise hakkab lunastajaks — ta ostab endale Noomi surnud abikaasa Elimeleki pärisosa ja abiellub Elimeleki poja Mahloni lese Rutiga. Boas teatas, et soovib „taastada surnu nime ta pärisosal” (Rutt 4:1—10). Boas oli tõepoolest õiglane ja isetu mees.

²⁵ Rutt sai Boase naiseks ning „Jehoova andis, et ta sai käima peale ja tõi poja ilmale”. Petlemma naised olid rõõmsad koos Noomiga ning ütlesid, et Rutt on talle parem kui seitse poega. Nagu sellest jutustusest selgub, sai Ruti pojast vägeva kuninga Taaveti esiisa (Rutt 4:11—22). Taavet omakorda oli Jeesus Kristuse esiisa (Matt. 1:1). *

26. Milliseks meeldetuletuseks on meile Ruti ja Noomi elukäik?

²⁶ Rutt koges suuri õnnistusi, ja sama võib öelda ka Noomi kohta, kes osales lapse kasvatamisel, nagu oleks see ta enda oma. Nende kahe naise elukäik on eredaks meeldetuletuseks selle kohta, et Jumal Jehoova paneb tähele kõiki, kes alandlikult omaste heaks endast annavad ja kes teenivad teda truult koos tema rahvaga. Ta ei jäta kunagi tasumata oma ustavatele teenijatele, nii nagu oli näha Boase, Noomi ja Ruti puhul.