Kui teine maailmasõda 1945. aastal lõppes, oli suur osa Saksamaast varemeis. Linnad olid hävitatud, koolid tühjad, haiglad kasutuskõlbmatud ja kõikjal vedeles lõhkemata pomme. Lisaks nappis toitu, mis tõstis hinnad lakke. Näiteks maksis mustal turul poolekilone võipakk pooleteise kuu palga.

 Raskes olukorras olid ka umbes 2000 Jehoova tunnistajat, kes olid olnud aastaid usu pärast vangis või koonduslaagris. Pärast vanglast vabanemist 1945. aastal polnud neil midagi muud peale selle, mis neil seljas oli. Teised Jehoova tunnistajad olid kaotanud kogu oma vara. Mõned olid näljast nii nõrgad, et vajusid usukoosolekute ajal lihtsalt kokku.

 Jehoova tunnistajad mujalt maadest reageerisid kiiresti, kui said teada, et Saksamaa vennad vajavad hädasti toitu ja riideid. Peakorteri vennad palusid Šveitsi harubürool neid aidata. Peakorteri esindaja Nathan Knorr reisis Euroopasse, et aidata hädaabi kiiremini korraldada.

 Šveitsi Jehoova tunnistajad annetasid heldelt toitu, riideid ja raha. Esmalt saadeti kõik asjad Bernis asuvasse harubüroosse, kus need enne Saksamaale saatmist sorteeriti ja pakiti. Samuti pakkusid oma abi Rootsi, Kanada, USA ja teiste maade usukaaslased. Hädaabist said osa nii Saksamaa kui ka teiste sõjast räsitud riikide Jehoova tunnistajad Euroopas ja Aasias.

 Paari kuu jooksul saatis Šveitsi harubüroo hädalistele kohvi, piima, suhkrut, teravilja, kuivatatud puuvilju, köögivilju, liha- ja kalakonserve. Samuti annetati raha.

 Lisaks saadeti viis tonni riideid, sealhulgas mantleid, kostüüme ja ülikondi. 15. jaanuari 1946. aasta Vahitornis öeldi: „Vennad olid andnud ära oma parimad asjad. Nad tõid Saksamaa Jehoova tunnistajate aitamiseks tõeliselt suuri ohvreid.”

 Šveitsist annetati ligi tuhat kingapaari, mida enne Saksamaale saatmist kontrolliti, et need oleksid heas korras. Kui vennad-õed Wiesbadenis asju lahti pakkisid, olid nad üllatunud, kui palju erinevaid ja hea kvaliteediga kingi nad said. Üks vend kirjutas: „Vaevalt leidub Saksamaal poodi, kus on nii suur valik riideid ja kingi.”

 Hädaabi osutati 1948. aasta augustini. Šveitsi tunnistajad läkitasid oma saksa vendadele 444 kasti abisaadetisi, mis kaalusid kokku 25 tonni. Nagu juba mainitud, ei saatnud annetusi vaid Šveitsi Jehoova tunnistajad. Kuid nad olid väikseim grupp abiosutajaid, kuna sel ajal elas Šveitsis ainult 1600 Jehoova tunnistajat.

 Jeesus Kristus ütles: „Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid, kui teie keskel on armastus.” (Johannese 13:34, 35.) Armastus ajendas Jehoova rahvast andma teistele oma parima, mitte ainult seda, mis neil üle jäi. (2. Korintlastele 8:1–4.) Ühes Zürichist saadetud kirjas mainiti, et vennad, kellel endil oli vähe hinge taga, tahtsid ikka aidata ning annetasid raha ja talonge.

 Jehoova rahvas Saksamaal taastus kiiresti tagakiusamisest ja sõjamöllust. Osaliselt oli see tingitud hästi organiseeritud ja heldest abist, mida nad said usukaaslastelt, kes näitasid üles tõelist ja ennastohverdavat armastust.