Etal ñan katak ko ilo bok in

Etal ñan laajrak in katak ko

Rejetake Irooj Bõtata eo an Jeova!

Rejetake Irooj Bõtata eo an Jeova!

“Ekkar ñan Kwe, O Irooj im am Anij, bwe Kwõn bõk aiboojoj im nõbar im kajoor; bwe Kwaar kõm̦anm̦an men ko otemjej im kõn ankilaam̦ rar pãd im em̦õj kõm̦anm̦an.”​—REV. 4:11.

AL: 2, 49

1, 2. Ta eo kõj kajjojo jej aikuj tõmak im lõke? (Lale pija eo itulõñ.)

 ÃINWÕT ad kar etale ilo katak eo l̦o̦k, Setan ear ba bwe ejjab jim̦we wãween an Jeova tõl, im en kar em̦m̦anl̦o̦k ñe armej ro ren kar make tõl er. Bõtab em̦ool ke naan kein an Setan? Eokwe, baj l̦õmn̦ak m̦õk ñe armej ren kar make tõl er im mour wõt ñan indeeo. Renaaj ke lukkuun m̦õn̦õn̦õ el̦aññe Anij ejjab tõl er? Kwõnaaj ke kar m̦õn̦õn̦õ ñe kwõnaaj mour ñan indeeo ilo am̦ make tõl eok im jab mour ium̦win tõl eo an Anij?

2 Alikkar bwe ejjel̦o̦k juon emaroñ uwaaki kajjitõk kein ñan kwe. Kajjojo armej ej aikuj lukkuun l̦õmn̦ak kõn kajjitõk kein. Ñe jej kõm̦m̦ane men in enaaj kaalikkar ñan kõj bwe wãween an Jeova irooj im tõl em̦m̦antata, im jej aikuj lukkuun rejetake kõn aolepen bũruod. Jen etale jet kein kam̦ool ko Baibõl̦ ej litok ñan kwal̦o̦k bwe wãween an Jeova irooj im tõl ejim̦we im em̦m̦antata.

EWÕR AN JEOVA JIM̦WE IM MARON ÑAN IROOJ IM TÕL

3. Etke Jeova wõt ewõr an jim̦we im maroñ ñan an irooj im tõl?

3 Kõnke Jeova eo ekajoor im utiejtata im ej Rũkõm̦anm̦an eo, ejejjet im jim̦we bwe en e eo ej irooj im tõl ilañ im ioon aolepen lal̦. (1 Kr. 29:11, UBS; Jrb. 4:24) Ilo bokin Revelesõn 4:11, ej kwal̦o̦k pijen eo kõn 144,000 ro me renaaj irooj im tõl ippãn Kũraij ilañ me rej ba: “Ekkar ñan Kwe, O Irooj im am Anij, bwe Kwõn bõk aiboojoj im nõbar im kajoor; bwe Kwaar kõm̦anm̦an men ko otemjej im kõn ankilaam̦ rar pãd im em̦õj kõm̦anm̦an.” Alikkar bwe ewõr an Jeova jim̦we im maroñ ñan irooj im tõl armej ro im enjel̦ ro ilañ kõnke ear kõm̦anm̦an men otemjej.

4. Etke ñe jej jum̦ae irooj bõtata eo an Jeova, ej kaalikkar an jab jim̦we wãween ad kõjerbal anemkwõj in kããlõt eo ad?

4 Setan ear jab kõm̦anm̦an jabdewõt men. Kõn men in, ejjel̦o̦k an jim̦we im maroñ ñan irooj ilañ im ioon aolepen lal̦. Setan im armej ro jinointata rar kwal̦o̦k aer utiej bũrueer ke rar jum̦ae irooj bõtata eo an Jeova. (Jer. 10:23, UBS) Em̦ool bwe kõj armej ewõr ad anemkwõj in kããlõt. Bõtab, men in ej ke kaalikkar bwe kõnke ewõr ad anemkwõj in kããlõt, innem ewõr ad maroñ in kããlõt ñan jab pokake Anij? Ejjab. Anemkwõj in kããlõt eo ad ej kõmaroñ kõj ñan kõm̦m̦ani pepe ko ad make, ak ejjab kõmaroñ kõj ñan jum̦ae Jeova, Rũkõm̦anm̦an eo ad. Innem el̦aññe jej jum̦ae Jeova, men in ej kaalikkar bwe ejjab jim̦we wãween ad kõjerbal anemkwõj in kããlõt eo ad. Kõn men in, kõj armej jej aikuji an Jeova tõl kõj.

5. Etke jemaroñ lukkuun lõke bwe pepe ko Anij ej kõm̦m̦ani rejim̦we im jejjet?

5 Bar juon un me ej kwal̦o̦k bwe ewõr an Jeova jim̦we im maroñ ñan irooj im tõl, ej kõnke ejim̦we wãween an ekajet. Jeova ej ba: “Ña Jeova eo ej kõm̦m̦an jouj, jim̦we, im wãnõk ilo lal̦ in, kõnke Ij m̦õn̦õn̦õ kake men kein.” (Jer. 9:24) Jeova ejjab aikuji kien ko kõm̦m̦anin armej ñan lale ta ko rejim̦we, ak ej make kõm̦m̦ani kien ko kõn ta ko rejim̦we im litok ñan kõj. Jemaroñ lukkuun lõke bwe kien ko an, naanin kakapilõklõk ko an, im pepe ko ej kõm̦m̦ani rejim̦we kõnke wãween an tõl ej “wawa ioon wãnõk im jim̦we.” (Sam 89:14, UBS; 119:128) Setan eban kõm̦m̦an bwe en wõr ekajet jim̦we ilo lal̦ in jekdo̦o̦n ñe ear ba bwe ejjab em̦m̦an wãween an Jeova irooj im tõl.

6. Ta juon iaan un ko rej kaalikkar bwe ewõr an Jeova jim̦we im maroñ ñan tõl lal̦ in?

6 Bar juon un me ej kwal̦o̦k bwe ewõr an Jeova jim̦we im maroñ ñan tõl, ej kõnke el̦ap jel̦ãl̦o̦kjen̦ im mãlõtlõt ippãn ñan lale im kõjparok lañ im lal̦. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak m̦õk kõn an kar Anij lel̦o̦k maroñ eo ñan Nejin bwe en kõmour armej jãn nañinmej ko me taktõ ro rejjab maroñ lo unokaer. (Matu 4:23, 24, UBS; Mark 5:25-29, UBS) Jeova ejjab watõk men kein ãinwõt jet menin kabwilõñlõñ ko. El̦ap an mel̦el̦e kõn wãween an ãnbwinnin armej jerbal im emaroñ jol̦o̦k jabdewõt nañinmej ko rej wal̦o̦k. Ebar wõr an maroñ ñan kõjerkak ro remej im bõbrae an wal̦o̦k l̦añ im jorrããn ko rel̦l̦ap.

7. Ewi joñan an l̦ap jel̦ãl̦o̦kjen̦ im mãlõtlõt eo an Jeova jãn jabdewõt armej ilo lal̦ in an Setan?

7 Lal̦ in me ej pãd ium̦win pein Setan ej pukot wõt kilen bwe en wõr aenõm̦m̦an ikõtaan aelõñ ko ñan doon im bareinwõt ilowaan wõt juon aelõñ. Kõnke Jeova ej make wõt mãlõtlõt, e wõt emaroñ bõktok aenõm̦m̦an ñan lal̦ in. (Ais. 2:3, 4; 54:13) Ñe jej katak im jel̦ã kõn joñan jel̦ãl̦o̦kjen̦ im mãlõtlõt eo an Jeova, jenaaj bõk l̦õmn̦ak eo an rijjilõk Paul ke ear ba: “El̦ap wõt an Anij m̦weiie! Em̦wilal̦ wõt an mãlõtlõt im jel̦ãl̦o̦kjen̦! Wõn emaroñ in kõmel̦el̦eik karõk ko an? Wõn emaroñ mel̦el̦e kõn kõm̦m̦an ko an?”​—Rom 11:33, UBS.

WÃWEEN AN JEOVA IROOJ IM TÕL EM̦M̦ANTATA

8. Ta eñjake eo am̦ kõn wãween an Jeova irooj im tõl?

8 Baibõl̦ ejjab baj kwal̦o̦k wõt bwe ewõr an Jeova jim̦we im maroñ ñan irooj im tõl, ak ej bar kwal̦o̦k unin an em̦m̦antata wãween an irooj. Juon un ej kõnke wãween an irooj im tõl ej pedped ioon yokwe. Ñe jej kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an irooj im tõl kõj, men in el̦ap an jelõt bũruod. Ej juon “Anij eo eobrak kõn jouj im tũriam̦o, eo erum̦wij an illu, eo ej kwal̦o̦k an yokwe im tiljek.” (Ex. 34:6, UBS) El̦ap an Anij kea im kautiej rũkarejar ro an, im el̦apl̦o̦k an em̦m̦an an lale kõj jãn ad make lale kõj. Setan ear ba bwe Jeova ej dãpij men ko rem̦m̦an jãn ro rej tiljek im kabuñ ñane. Ak naan kein an reriab. Etke? Kõnke Jeova ear letok Nejin eo ej make wõt aorõk ñan an mej kõn kõj bwe en maroñ wõr ad kõjatdikdik ñan mour indeeo!​—Riit Sam 84:11, UBS; Rom 8:32, UBS.

9. Ewi wãween ad jel̦ã bwe Jeova ej itoklimo im kea kõn kõj kajjojo?

9 Jeova ej yokwe aolep armej ro an ãinwõt juon kumi im ej bareinwõt kwal̦o̦k an itoklimo im kea kõn kõj kajjojo. L̦õmn̦ak m̦õk kõn ta eo ear wal̦o̦k ilo iien ko etto. Ium̦win jilu bukwi jim̦a iiõ, Jeova ear kõjerbal riekajet ro ñan tõl aelõñ eo an im kõm̦m̦an bwe ren anjo̦ ioon rũkõjdat ro aer. Ilo kar iien in me ear pen, ear jab jako an Jeova l̦õmn̦ak kõn kajjojo iaan rũkarejar ro an. Im juon iaan rein kar kõrã eo etan Rut. Rut ear jab juon RiIsrael im ear kõjekdo̦o̦n elõñ men ko bwe en maroñ kabuñ ñan Jeova. Kõn men in, Jeova ear kajeraam̦m̦ane im lel̦o̦k juon pãleen im juon nejin l̦addik. Ak ejjab jeraam̦m̦an ko de kein Jeova ear lil̦o̦k ñan Rut. Ñe enaaj bar mour Rut, enaaj jel̦ã bwe l̦addik eo nejin ear pãd ilo menmenbwij eo me Messaia eo ear itok jãne. Im baj l̦õmn̦ak m̦õk kõn joñan an naaj Rut lukkuun m̦õn̦õn̦õ ñe enaaj bar mour, im jel̦ã bwe kar je bwebwenato eo kõn e ilo Baibõl̦!​—Rut 4:13; Matu 1:5, 16.

10. Etke jemaroñ ba bwe wãween an Jeova tõl ejjab nana im eddo?

10 Wãween an Jeova tõl ejjab nana im eddo. Aolep ro rej pokake rej anemkwõj im rej lañlõñ. (2 Ko. 3:17) Devid ear ba men in kõn Jeova: “Aiboojoj im utiejen rej im̦aan [Anij]; kajoor im m̦õn̦õn̦õ rej ilo jikin.” (1 Kr. 16:7, 27) Bareinwõt Ethan eo ear je bokin Sam ear ba: “Em̦õn̦õn̦õ riaelõñ eo rejel̦ã ainikien in lañlõñ eo; rej etal, O Jeova, ilo meram in turin mejam̦. Ilo etam̦ relañlõñ ium̦win aolepen raan, im ilo Am̦ wãnõk renaaj utiej.”—Sam 89:15, 16.

11. Ewi wãween jemaroñ kal̦apl̦o̦k ad tõmak im lõke bwe wãween an Jeova tõl em̦m̦antata?

11 El̦aññe el̦ap ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn an Jeova lukkuun em̦m̦an, enaaj l̦apl̦o̦k ad tõmak im lõke bwe em̦m̦antata wãween an tõl. Jenaaj bõk l̦õmn̦ak eo an rijeje Sam ke ear ba: “Juon raan in aõ pãd ilowaan tampel̦ eo am̦ em̦m̦anl̦o̦k jãn to̦ujin raan in aõ pãd ilo jabdewõt jikin!” (Sam 84:10, UBS) Ãinwõt Rũkõm̦anm̦an eo ad, Jeova ejel̦ã ta eo jej aikuji bwe jen lukkuun m̦õn̦õn̦õ, im el̦apl̦o̦k an bar litok men ko jej aikuji. Innem, jabdewõt men ko me Jeova ej kajjitõk bwe jen kõm̦m̦ani ej ñan em̦m̦an eo ad. Jekdo̦o̦n ñe enaaj kitibuj ad kaarmejjeteik kõj, ak aolep iien jenaaj m̦õn̦õn̦õ ñe jej pokake wõt e.​—Riit Aiseia 48:17, UBS.

12. Ta unleplepin ad rejetake irooj bõtata eo an Jeova?

12 Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe ãlikin juon to̦ujin iiõ in an naaj Kũraij Irooj, jet armej renaaj kããlõt ñan jum̦ae irooj bõtata eo an Jeova. (Rev. 20:7, 8, UBS) Ta eo enaaj kõm̦m̦an bwe ren ãindein? Ilo iien en̦, Tepil̦ enaaj bar rõl̦o̦k jãn an kalbuuj im enaaj bar kajjioñ m̦on̦e armej ro bwe remaroñ mour wõt ñan indeeo ilo aer jab aikuj pokake Jeova. Alikkar bwe ejjab m̦ool naan kein ñan jidik. Ak jen kajitũkin kõj make: ‘Inaaj ke tõmak naan kein reriab an Setan?’ El̦aññe jej yokwe Jeova im lõke bwe em̦m̦an im ewõr an jim̦we im maroñ ñan irooj, innem jenaaj watõk naan kein an Setan ãinwõt juon men jedike im elukkuun kajjõjõ. Jenaaj kõn̦aan wõt mour ium̦win tõl eo an Jeova, eo me ej irooj im tõl kõj ilo yokwe.

TILJEK WÕT IM REJETAKE IROOJ BÕTATA EO AN JEOVA

13. Ewi wãween ad anõke Jeova ej kaalikkar bwe jej rejetake irooj bõtata eo an?

13 Em̦õj ad katak bwe Jeova wõt ewõr an jim̦we im maroñ ñan irooj im em̦m̦antata wãween an tõl. Im kiiõ jejel̦ã bwe jej aikuj rejetake kõn aolepen bũruod. Juon wãween jemaroñ kwal̦o̦k ad rejetake irooj bõtata eo an Jeova, ej ilo ad tiljek wõt im karejar ñane. Bareinwõt, jemaroñ kwal̦o̦k ad rejetake ilo ad anõke e. Ñe jej l̦oore wãween an Jeova kõm̦adm̦õdi apañ ko rej wal̦o̦k, jej kaalikkar bwe jej yokwe e im rejetake wãween an tõl.​—Riit Epesõs 5:1, 2, UBS.

14. Ewi wãween em̦m̦aan ro rej lale eklejia im bõran baam̦le ko remaroñ anõke Jeova?

14 Em̦õj ad katak jãn Baibõl̦ bwe Jeova ej kwal̦o̦k yokwe ilo an irooj im tõl kõj. Ilo ejja wãween in wõt, bõran baam̦le ko im em̦m̦aan ro rej lale eklejia me rej yokwe Jeova im irooj bõtata eo an, renaaj anõke wãween an Jeova tõl im jab kõbbo̦o̦jo̦j im lãj. Rijjilõk Paul ear anõke wãween an Jeova im Jijej tõl. (1 Ko. 11:1) Ear jab kajook ro jet im iuun er ñan kõm̦m̦ani men ko rem̦m̦an. Ijello̦kun an kar kõm̦m̦ane men in, ear kõm̦akũt er ñan kõm̦m̦ani men ko rejim̦we. (Rom 12:1, UBS; Ep. 4:1; Pai. 8-10) Ilo an kar Paul kõm̦m̦ane wãween in, ear anõke Jeova. Innem, ñe em̦m̦an ad kõm̦m̦an ñan ro jet im jej kwal̦o̦k ad yokwe er, jej kaalikkar bwe jej rejetake irooj bõtata eo an Jeova.

15. Ewi wãween ad kwal̦o̦k ad yokwe Jeova im rejetake irooj bõtata eo an?

15 En ewi wãween ad aikuj l̦õmn̦ak kõn karõk ko an Jeova, im em̦m̦aan ro ear kããlõt er ñan tõl kõj? Ñe jej kautiej rein im jel̦ã karejar ippãer, jej kwal̦o̦k bwe jej rejetake irooj bõtata eo an Jeova. Meñe jemaroñ jab lukkuun mel̦el̦e im jab errã kõn juon pepe rar kõm̦m̦ane, ak jenaaj kõn̦aan kwal̦o̦k wõt ad rejetak karõk im laajrak ko an Jeova. El̦ap ad oktak jãn ro ilo lal̦ in, ak eñin men eo jenaaj kõm̦m̦ane ñe jej kããlõt bwe Jeova en Rũtõl eo ad. (Ep. 5:22, 23; 6:1-3; Hi. 13:17) Innem jelukkuun jeraam̦m̦an kõnke Jeova ej Rũtõl eo ad im ekõn̦aan letok men eo em̦m̦antata ñan kõj.

16. Ewi wãween pepe ko jej kõm̦m̦ani renaaj kaalikkar bwe jej rejetake irooj bõtata eo an Jeova?

16 Jemaroñ bar kwal̦o̦k ad rejetake irooj bõtata eo an Anij ikijjeen pepe ko jej kõm̦m̦ani. Jeova ejjab letok kien ko kõn aolep wãween ko jej iiooni ilo mour ko ad. Bõtab, ej tõl kõj ilo an kwal̦o̦k l̦õmn̦ak eo an. Ñan waanjoñak, ejjab litok kien ko kõn kain nuknuk rot ko Kũrjin ro rej aikuj kõn̦aki im ren jab kõn̦aki. Ijello̦kun men in, ej kwal̦o̦k bwe kõj Kũrjin ro jen kããlõt jitael̦ in nuknuk ko rekarbõb im tõreejab ilo juon wãween ekkar. (1 Ti. 2:9, 10) Ej bar kwal̦o̦k bwe jen jab kõm̦m̦ani pepe ko renaaj kal̦õkatip ro jet. (1 Ko. 10:31-33, UBS) Ñe jej kõm̦m̦ani pepe ko ad ekkar ñan l̦õmn̦ak ko an Jeova im jab l̦õmn̦ak ko ad make, jej kwal̦o̦k bwe jej yokwe im rejetake wãween an irooj im tõl.

Rejetake irooj bõtata eo an Jeova ilo ad kõm̦m̦ani pepe ko im ilo aolep m̦akũtkũt ko an baam̦le eo ad (Lale pãrokõrããp 16-18)

17, 18. Ta jet iaan wãween ko me rippãlele ro remaroñ kwal̦o̦k bwe rej rejetake irooj bõtata eo an Jeova?

17 L̦õmn̦ak kõn juon wãween me Kũrjin rippãlele ro remaroñ kwal̦o̦k aer rejetake irooj bõtata eo an Jeova. Bõlen elõñ apañ ko rej wal̦o̦k kiiõ ilo mourin m̦are eo an rippãlele ro me rar jab kõtmãne ke renaaj wal̦o̦k. Im apañ kein rej iiooni rej jet apañ ko rel̦l̦ap. Eokwe el̦aññe men in ej wal̦o̦k, remaroñ kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn wãween an kar Jeova kõm̦m̦an ñan RiIsrael ro. Jeova ear watõk e make ãinwõt ñe ej l̦eo pãlele ñan armej rein an. (Ais. 54:5, UBS; 62:4, UBS) Im elõñ alen an kar rein kabũrom̦õj Jeova. Alikkar bwe kõtaan eo an RiIsrael ro ippãn Jeova ear ãinwõt juon mourin m̦are epen ilo kõkkar! Bõtab, Jeova ear jab m̦õkaj im jol̦o̦k er. Ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k an tũriam̦okake er im dãpij wõt kallim̦ur eo ear kõm̦m̦ane ippãer. (Riit Sam 106:43-45, UBS.) Men in ejjab ke kõm̦m̦an bwe jen epaakel̦o̦k wõt Anij kõn an lukkuun tiljek im kwal̦o̦k yokwe?

18 Rippãlele ro em̦õj aer m̦are me rej yokwe Jeova rej kate er bwe ren anõke e. Meñe elõñ apañ ko reppen rej iiooni, ak rejjab kõjerbal wãween ko rejjab ekkar ñan Baibõl̦ bwe ren etal jãn eo pãleer. Erro jel̦ã bwe em̦õj an Jeova kakobaik erro im ekõn̦aan bwe ren “juon wõt”. Un eo wõt me Baibõl̦ ej ba bwe rippãlele ro remaroñ jepel im emãlim an juon iaaerro bar m̦are, ej l̦õñ. (Matu 19:5, 6, 9, UBS) Ñe rippãlele rein rej kate er joñan wõt aer maroñ ñan kõm̦adm̦õdi apañ ko rej iiooni, im pukot kilen bwe mour in m̦are eo aerro en em̦m̦anl̦o̦k, rej kaalikkar bwe rej rejetake irooj bõtata eo an Jeova.

19. Ta eo jej aikuj kõm̦m̦ane ñe ewõr bõd en̦ jaar kõm̦m̦ane?

19 Kõnke jejjab weeppãn, ewõr jet iien jenaaj kõm̦m̦ani men ko rej kabũrom̦õj Jeova. Jeova ejel̦ã kõn men in im eñin unin an kar letok Jijej bwe en mej kõn kõj. Kõn men in, ñe jej kõm̦m̦an bõd jej aikuj kajjitõk bwe Jeova en jol̦o̦k ad bõd. (1 Jon 2:1, 2, UBS) Ijello̦kun ad baj bũrom̦õj im lukkuun nana ad mour kõn bõd eo jaar kõm̦m̦ane, jemaroñ kajjioñ katak jãne. El̦aññe jej pãd epaake wõt Jeova, enaaj jol̦o̦k ad bõd im jipañ kõj bwe jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñane, im jenaaj jel̦ã kilen kõm̦adm̦õdi apañ ko jenaaj iiooni ilo ilju im jekl̦aj.​—Sam 103:3, UBS.

20. Etke jej aikuj kwal̦o̦k ad rejetake irooj bõtata eo an Jeova kiiõ?

20 Ilo lal̦ eo ekããl, aolep renaaj pãd ium̦win tõl eo an Jeova im katak kõn wãween ko an rejim̦we im rewãnõk. (Ais. 11:9) Ak rainin jej bar katak kõn l̦õmn̦ak ko an Jeova im wãween eo ekõn̦aan bwe jen kõm̦adm̦õdi apañ ko ad. M̦õttan jidik, ejjel̦o̦k en̦ enaaj bar jum̦ae jim̦we im maroñ eo an Jeova ñan irooj. Innem jen kate kõj kiiõ joñan wõt ad maroñ ñan rejetake irooj bõtata eo an Jeova ilo ad pokake, tiljek im karejar ñane, im kajjioñ anõke ilo aolep wãween ko jej kõm̦m̦ani.