YU DUWOM 2
GOLANG 132 Kelep Yipe Nganj Ding Meibel
Ambijep Meim Yira, Ambijep Namal Kanka Kane Pilngonam
“Ambijep meim yira enem kongan paim e, . . . ambijep man kangjep min keram.”—1 PITA 3:7.
DUWOM ENAMEN YU KERMA
Ambijep meim yira komb enem yune mambnem enam bar, ambijep kanka kane pilngom mem nalmal taninam?
1. Nalmem pange Johova bolsim mem wal kawei wei ende, kenem ngom?
JOHOVA “kapile meim Got,” ala kenem kapile moramen nepisem eri. (1 Tim. 1:11) Embe pile, kenem nomolpa enamen bar kapile moramen ne olom wal kaka puli wei ngom. (Jems 1:17) Wal kawei ende ngom e bolsim mem. Ye na amb ende bolsimbel kunum, enjel ende ende kanka kane pilngonambel pane yu dongal nimbel. Adam ambiyem tal ende ende kanka kanbel mem erkeramble dongal pamdal, bolsimbel bar kapile morambel.—Prov. 5:18.
2. Yira komb puli yipe ambijep man kin nal mambnem esim?
2 Wandil wei, yipe kunum yira na ambra bolsinjip kunum, ende ende kanka kane pilngonamen pane yu dongal ninjip, anjngo karkar nasim. Sape pam ga wal pende min wom mal omukro kanjip ga, embe ninjip, yira komb ambijep man to erkes ere yu napaim mal ne enjep erkes erngom paninjip. Ala yira pende enjep gara meim kunum ambijep man kin mambnem kanasim. Alamb kin tapro ai meim kunum, ambiyem kin mambnem ka enem ye mal kanam ne mambnem ka enem. Yira pende piksa kes ponograpi kanim erkerambe, ambijep man kin kanka nakanim ne kumbol ombun sim.
3. Nalmem pande yira pende ambijep man kin mambnem kes ere mambnem napaim mal erngom?
3 Yira komb pende pemilia yaumin wonjup bar kanjip, enjep danjep man, manjep man to erkes ere ere enjip, embe pile kin ambijen man to erkes enamen alla napaim nepisim. Yira pende mol yaumin wonjup kulu mambnem erkere, ambijep man to erkelpe kin “kongan pengem” enamen bar menero moram nepisim. Yira komb pende piksa kes ponograpi kunum kunum kanim erkelde, ambijen man kin wurding panam bar, bunuman dulto naambisim. Weieri, wal pende min wom mal ga puli omukro kane embe ninjip, kes COVID-19 tom kunum yira puli pulnombol ambijep man kin mambnem kes napam mal erngonjup. Nalmem pange yira ambijep man kin mambnem kes erngonjup neori nakenjip.
4. Kristen yira komb nal mambnem ende kanpoltonam, ala nalende embe enam?
4 Kristen yira ambijep meim ga, mala alamb ambra kin mambnem esim na bunuman ambisim mal, enjep kanpolto tuironam. a Nalende embe nimen? Nalenem, alamb bunumana seim wal mambnem enem bar taneori kerem. Aposol Pol Got oiro sim Kristen Rom monjup kanpoltonam yu nengo embe nim, “enem ya mala alamb yipe kunum kolwane mambnem esim mal, dingmal nanam.” (Rom 12:1, 2) Kongrikeisen Rom Kristen monjup kongar pende wopungo, bulto Pol pepe bollo ngom. Pol pepe boll ngom bar tadom, enjep kopanjep man mambnem mo kastom na mala alamb mambnem aijep karkar enjip. Embe pile, Pol enjep erdongal ere mambnem kol siya nim. Pol pilsinam yunim Kristen ambijep meim yira komb, yu e karkar enam eri. Wandil wei, yira pende mala alamb bu karkar ere, ambijep man kin mambnem kes erngom. b Ye olom ambiyem kin nal mambnem enda ne, Johova kapisem? Yipe yu duwom enamen bar Baibel wes pende meim kanamen, ki e pundom ngonda.
5. 1 Pita 3:7, ye ambiyem kin nal mambnem enda padom?
5 1 Pita 3:7 gere. Johova, ambijep meim yira komb ambijep pilngo kangem kerma ngoya dom. Ambiyem meim ye ambiyem bol, mambnem ka ere, kangem min kele, kanka mem taninda. Yu duwom pi enamen bar ambiyem meim ye, ambiyem kangem nalmal min kera, na mambnem pende ambiyem kin nanda mal omukro kanamen.
AMBINEM ERKES ENDA WAL NANDEL
6. Ye ende ambiyem nganmal ngo to erkes enem kunum, Johova nal nepisem? (Kolosi 3:19)
6 Ye ende ambiyem nganmal ngo to erkes enem. Alamb ende nganmal ngom mambnem e, Johova kanka nakanem. (Sng. 11:5) Ye ende ambiyem kin nganmal ngo to mambnem kes erngonom Johova kanka nakanem. (Mal. 2:16; Kolosi 3:19 gere.) Yu duwom yipe esmen bar Baibel 1 Pita 3:7, yu kerma sinjip dom, nim ambinem kin mambnem ka ernangon dal, Got kin senon mem to kes moksa. Johova nim yane porpor nindel komol se napisa eri.
7. Efesus 4:31, 32, yu paim nalmal pakeronda ambiyem meim ye, nal yu pende ambiyem kin naninda? (Kanjip Paim “Yumem ne Au Dom” pra kanjel.)
7 Ye ende ambiyem kalam kele yu kes naninda. Yira pende popol keswei si, yukes mal nim erkelde ambijep man kespile kumbol ombun sim. Johova, alamb “kumbol mul sim, popol sim, kalngan si yunim, na yukes nim,” olom kankes kanem. c (Efesus 4:31, 32 gere.) Ye ende ambiyem bol yu porpor dom Johova pilkane enem. Ye ende ambiyem kin enjel enjel molo yune ambiyem ngonom, Johova kin wal kerma wei paim eri. Ye ende yukes mal dom, bolsimbel mem mongse to kes namoksom, ba Got kin senonom mem pra tokes moksa eri.—Jems 1:26.
8. Piksa kes ponograpi kanim Johova nal nepisem, ala nalende embe pisem?
8 Ye piksa kes ponograpi nakanja. Johova piksa kes ponograpi kin nal nepisem? Piksa kes ponograpi kanim mambnem olom kankeswei kanem. Embe pile, ye ende piksa kes ponograpi kanem kunum, Johova kin senonom mem to kes moksom, ala ambiyem pra pilnangonom eri. d Johova kapisem ye olom ambiyem kin kamora, ala amb jel kin wurding napanda mo kanka nakanja eri. Jises nim, ye ende amb jel kanka kanim dal, “olom kumbola” pasdia mem tuwal pu ere sikerem panim. e—Mat. 5:28, 29.
9. Ye ende ambiyem kin wurding panambel pane nipnape dom kunum, nalende Johova mambnem e kankeswei kanem?
9 Ye ende ambiyem kin wurding panambel pane nipnape naninda. Ambijep meim yira pende, ambijep kin wurding panam pane nipnape ninam, erkelde amb, kanapile na kanka nakane pilnangonom nekes pisa. Johova alamb enjep enjep nepile, ende pilnangom mambnem karkar esim Johova kanka nakanem. Johova kapisem ye olom ambiyem kanka kane, mambnem ka ere ala olom kumbola na bunumana nalmal pisem pilngonda nepisem. (Efe. 5:28, 29) Kristen ambiyem meim ye ende, olom ambiyem kin wurding panambel pane ninape ninda, ambiyem kin mambnem kananem mo piksa kes ponograpi kanim pamdal, pi nalenda? Olom mambnem kes nalmal wakro sikera?
YE MAMBNEM KES ENEM NALMAL WAKRO SIKERA
10. Ambijep meim yira komb Jises mambnem erim, nalmal karkar enam?
10 Nawal pakero kelde ye ende ambiyem kin mambnem kes ere, ala wurding panambel pane ninape dom ye, nalmal mambnem kes e wakro sikera? Olom ombol ere Jises mambnem karkar enda. Jises amb ende nasim, ba olom disaipol aiyem man kin mambnem erim mal, ye kane ambiyem kin mambnem dingmal enda. (Efe. 5:25) Jises aposol aiyem man kin mambnem erim na yunim mal, ambijep meim yira kane karkar enam.
11. Jises olom aposol aiyem man kin mambnem nalmal erim?
11 Jises aposol aiyem man kin mambnem ka ere yuka nim. Mambnem kes ernangom. Olom dongal kerma pa aposol aiyem man ngom, ba olom dongal kerma konganem ere erkelde aposol aiyem man kisal goram mambnem narim ma. (Jon 13:12-17) Olom disaipol aiyem man nengo embe nim: “Enem na kin sukul sinam, nalenem, na mambnem amin na molmene-sem ye, enem dongal kol sinam.” (Mat. 11:28-30) Pilkane endel, Jises mambnem amin erim. Molmene mem sem alamb dongal napaim nenapisamen. Olom dongal kerma paim, ba olom olom kumbol kantawol ka erim. Olom kumbol ombun sim kunum, kine molo kumbol na bunuman kantawol ka erim.
12. Jises alamb ende kin yu nalmal nim?
12 Jises yune alamb kumbol amin ngo erdongal erim. Olom karkar enjip ga kin yu omblombol nanim. (Luk 8:47, 48) Jises kin opyem enjip ga yune erkerambe olom popol sinda ne enjip kunum, “olom enjep kin yukes neyem nakem.” (1 Pita 2:21-23) Kunum pende ne, Jises kine wei molo olom kin yukes mal ninjip bar, neyem nakem. (Mat. 27:12-14) Kristen ambijep meim yira komb, ambijep man kin mambnem enam mal Jises ta kawei nim!
13. Matyu 19:4-6, dom mal, ye “ambiyem kin nalmal tapronda”? (Piksa pra kane.)
13 Jises, ambijep meim yira komb nengo, ambijep man kin kamoya nim. Jises olom Dam yunim mal dingmal ne embe nim, ambinem meim ye “ambinem kin tap karondol.” (Matyu 19:4-6 gere.) Grik yua “tap karonda” paninjip mem embe, “glu” mal dangine tap karonambel e pilninjip. Embe pile adam ambiyem tal ende ende kanka kanbel mem dongal pamdal, enjel glu mal tap karobol mem dongal panda. Adam mo ambiyem ende mambnem napaim mal erim dal, enjel aima ombun sinambel. Ye olom ambiyem kankawei kanim dal, piksa kes ponograpi nakanja. Olom “dungola kanapaim wal nakane,” wamnam bol bulngo sikera. (Sng. 119:37) Jop erim mal, olom dunglom kin yu dongal ne, amb ende kane bunuman kes si bubon nagoral paninda.—Jop 31:1.
14. Ye ende ambiyem kin mambnem napaim mal erngomdal, nawal pende ere Johova na ambiyem kin senonom mem ala erdongal enda?
14 Ye ende ambiyem nganmal ngo tonda mo yukes ne kumbol ombun ngomdal, Johova na ambiyem kin senonom mem wal pende ere ala erdongal enda. Nawal pende enda? (1), Olom pilkane enda e ombun kerma wei paim. Johova dungola wal ende okul napaim, ye nal mambnem enem na nal yu porpor dom pilkane enem. (Sng. 44:21; Ekl. 12:14; Hib. 4:13) (2), Ambiyem kin mambnem kes erngonom wakro sikele, mambnem kol sinda. (Prov. 28:13) (3), Ambiyem na Johova nengo na alla wakroyala ninda. (Apo. 3:19) Yane ne Johova ngo na pakeroi, bunuman kasi, yuka ne, mambnem kol sinal paninda. (Sng. 51:10-12; 2 Kor. 10:5; Fili. 2:13) (4), Yane dom mal karkar ere, enda panda wal porpor ere mambnem napam mal erim ombol ere, wakro sikeral ne enda. (Sng. 97:10) (5), Kongrikeisena kanka mem sem elda walem meim bar pu pake sinda eri. (Jems 5:14-16) (6), Mambnem napam mal karkar erim buka bollmene kera, bom yu ala kane nalmal mambnem pende erim tuironda mal mane omukro kanja. Ambiyem meim ye ende piksa kes ponograpi kanim dal, wusngam 6-poro omukro kanmen karkar enda. Ye mambnem kes tomene keral ne ombol erim dal, Johova weieri pakerondo mambnem kol sinda kaple enem. (Sng. 37:5) Mambnem kes weieri wakro sikera, erkelde ambiyem kawei pisa. Ambiyem nalmal kangem kerma ngonda mal pra pilkane enda eri. Nalmal embe enda?
AMBINEM KANKA KANE PILNGONON MEM NALMAL TANINDEL
15. Ye olom ambiyem kanka kanem mem nalmal taninda?
15 Ambinem kin kanka mem tanindel. Angjen man pende bolsinjip bar kawei wei pile meim, nalenem, enjep kunum kunum wal pende esim bar ambijep nalmal kankawei kanim mal tanim. (1 Jon 3:18) Ye ambiyem bol kanka mem tane anglem ambra mo nunjkangle yuka nengonda eri. Mo teks kele ki embe ngonda, “Nim kaple men mo?,” ala “Nim pi nawal enena ninda?” Mo kunum pende ne ambiyem kanka kanem mal, yu kawei pende pepa bollo ambiyem ngonda eri. Ye mambnem embe enem kunum, ambiyem pilngo kangem min kerem ala bolsimbel mem erdongal enem eri.
16. Nalende ye ambiyem kangem ambil min kera?
16 Ambinem wal kawei mal ende meien pane nengondol. Nalmem pande ambinem wal kawei wei mal meim nengoi pilkane enda, embe nindel kunum ambinem kawei pile dongal kol sinda. Wusngam ende olom mambnem ka porpor ere nim pakerom mal buro pile, sangiyo nengonda eri. (Kol. 3:15) Ye yu kawei ne ambiyem kangem ambil min kerem kunum, ambiyem kumbola kapile dongal sinem. Adam ambiyem kanka kanem mal neori kera kunum, amb na kanka kanem, kangem min kerem, ala buning mei nepisa.—Prov. 31:28.
17. Adam olom ambiyem pilngonom mambnem nalmal taninda?
17 Ambinem kin yuka ne pilngondol. Ye olom ambiyem kankawei kane, wal kerma wei mal kane weieri pilngonda. Olom ambiyem, Johova wal kawei ende ngom ne pilkane enda. (Prov. 18:22; 31:10) Wal ende enjel wurding panambel kunum, mambnem kawei ere ambiyem wei pilngonda. Enjel wurding panambel kunum ambiyem mambnem pende kanapisa mambnem adam ninape naninda mo kumbol yu panda mambnem era naninda eri. f Adam pra ambiyem kin wurding panambel kunum, erkelde olom kumbol yu panda mambnem nanda.—Apo. 24:16.
18. Ambijep meim yira komb enem nawal enam ne bu kerma panda? (“ Wusngam 4-poro Karkar ere Bolsin Ye Kawei Wei Ende Morol,” pane yu boksa paim kanjel.)
18 Ambijep meim yira komb enem wal porpor enam bar, ombol ere ambijep man pilngo kangjep ambil min keram ne enam, enem embe enam Johova pilkane ere kapisa. Nim bunuman kerma panda, ambiyem pilngo, kanka kane, wal pende erkeli kumbol ombun si kespisa wal nandel. Mambnem embe endel bar tadon, olom wal kerma wei mal pilngo kanka mem tadon. Ambiyem pilngo kangem min kendal, wal kerma wei ende kantawol ka enen e—Johova kin senonon mem.—Sng. 25:14.
GOLANG 131 “Got Siding Kele Sikem Wal”
a Ambijep meim yira komb, enem Tawolgar 2024 erkenjip yu pengem “Ambra Komb bol Mambnem Enam mal, Johova ta Nalmal nim?” pane paim gere kane pake sinam.
b Adanem nim nganmal ngo to erkes erim pamdal, “Help for Victims of Domestic Abuse” in the “More Topics” article series on jw.org na JW Library® a meim ger kane pake sindel.
c KANJIP PAIM YUMEM NE AU DOM: “Yukes mal nim,” panim e alamb ende olom nganj korom-mal na mambnem enem mal kane olom kin yukes ne olom tokes moksum e pildom. Mo kunum pende ne alamb e mambnem enem bar mo yune wal pende enem kanmen kanapaim kunum, olom bol yukes nim e pildom eri.
d Jw.org a na JW Library apu yu pengem “Pornography Can Shatter Your Marriage,” pane paim kanjel.
e Amb ende adam piksa kes ponograpi kanim dal, Ogus 2023 Tawolgar yu pengem, “Bolsibel Yeamb Tal, Ende Piksa Kes Ponograpi Kanja Kunum,” pane paim kane pake sindel.
f Adam ambiyem tal wurding panambel kunum, nal mambnem ende enambel kapaim na kanapaim Baibel kun neori nakerem. Bolsim Kristen wal pende omukro kane enam bar, erkerambe Johova kapisa ende ende kumbol yu panda wal nanambel. Yu ende ninamen, andam ambiyem tal ende ende kin bolsinbel bar nal mambnem esbel okul panda wal yubolto alamb ende nangonambel.
g PIKSA YU BOLOM: Angjen ende kongan dumam, Witnis nameim kongan ding ga erkerambe piksa kes ponograpi mekejina meim kanja ne esim.